Tunnistaja enam ütlusi kergelt "unustada" ei saa

Silvia Kruusmaa 30. august 2011, 11:45

1.septembril jõustuvad kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis muu hulgas kiirendavad kohtumenetlust, takistavad tunnistajal ütluste "unustamist" ning kohtueelses menetluses kriminaaltoimiku materjalide sattumine avalikkuse ette.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri selgitas, et üheks muudatuste tegemise põhjuseks oli muuhulgas 2004. aastal jõustunud uue kriminaalmenetluse seadustiku rakendamisel ilmnenud kitsaskohtade likvideerimine.

„Täna on näiteks olukord selline, et  kui varem põhjaliku tunnistuse andnud isik „unustab“ istungil äkki kõik sündmusega seonduva või hoiab hirmust mõne kohtualuse ees menetlusest kõrvale, siis kohtul ei ole võimalik tema varasemaid tunnistusi arvesse võtta. Edaspidi on aga võimalus deponeerida kohtuniku juures tunnistaja ütlused juba kohtueelse menetluse ajal ning arvestada neid siis hiljem tõendina ka kohtus,“ ütles Siitam-Nyiri.

Lisaks tagatakse muudatustega varasemast paremini isikute õiguste kaitse. „Tulevikus on näiteks teatud juhtudel võimalik jätta kohtusse kutsumata alaealisi ning kasutada tõendina nende uurimise ajal antud ja videosse võetud ütlusi. Eriti oluline on selline võimalus just vägivalla või seksuaalse väärkohtlemisega seotud juhtumite puhul ning siis, kui laps on vaimupuudega või psüühikahäiretega,“ selgitas asekantsler.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul oli muudatuste eesmärgiks eelkõige kohtumenetluse kiirendamine ja parem põhiõiguste kaitse, samuti peaks tulevikus vähenema riigi kulutused ühe kriminaalasja lahendamisele.

„Oluline on ka see, et edaspidi tõhustub kontroll isikute põhiõigusi piiravate menetlustoimingute üle, nagu näiteks läbiotsimine või isikule elukohast lahkumise keelu kohaldamine,“ sõnas minister.

„Edaspidi annab läbiotsimiseks loa eeluurimiskohtunik, seni toimus see prokuratuuri määruse alusel. Prokuratuuri määruse alusel saab alates 1. septembrist läbi otsida vaid kahtlustatava kasutuses olnud kohta või sõidukit või kuriteo toimepanemise kohta. Samuti muutub tähtajaliseks elukohast lahkumise keeld,“ rääkis Michal.

Kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste väljatöötamisel osalesid kõik need kohtunikud, advokaadid ja prokurörid, kes ministeeriumile oma märkused ja ettepanekud saatsid ning nõupidamistel osalesid. Eelnõu koostamist nõustavasse töögruppi kuulusid prokuratuuri, Eesti Advokatuuri, Tartu Ülikooli, Riigikohtu ning kohtute esindajad.

ÜLEVAADE PEAMISTEST MUUDATUSTEST:

Kohtueelsete ütluste deponeerimine

Täna on olukord selline, et kui tunnistaja kohtuistungil antavad ütlused erinevad tema kohtueelses menetluses antud ütlustest, siis ei saa kohus tihti varasemaid ütlusi arvestada. Selle tulemusel võib juhtuda, et varem põhjaliku tunnistuse andnud isik „unustab“ äkki istungi ajal kõik sündmusega seonduva ning kohtul pole mingit võimalust tema varasemaid tunnistusi arvesse võtta.

Jõustuv seadusemuudatus muudab selle olukorra ja prokuratuur, kahtlustatav või kaitsja võivad taotleda, et eeluurimiskohtuniku juures kuulataks üle võimalik tunnistaja kriminaalmenetluses, kui see puudutab:

-       tahtlikku kuritegu

-       ja mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust.

Kohus rahuldab taotluse, kui tunnistaja hilisem ülekuulamine kriminaalasja kohtulikul arutamisel võib osutuda võimatuks või tunnistajat võidakse mõjutada valeütlusi andma. See tähendab, et kui tunnistaja kohtusse ei ilmu (mida paraku juhtub vägagi tihti), teda ähvardatud või temaga manipuleeritud, lähevad tõendina arvesse kohtueelses menetluses antud ütlused.

Alaealiste õiguste kaitse parem tagamine 

Seadusemuudatuste kohaselt võib kohus jätta alaealise kohtusse kutsumata ja  lubada tõendina esitada tema  poolt kohtueelses menetluses antud videosalvestatud ütlusi, kui:

-       kaitsjal on olnud küllaldane võimalus esitada tunnistajale kohtueelses menetluses küsimusi

-       kui tunnistaja on noorem kui kümneaastane ja korduv ülekuulamine võib mõjuda kahjulikult tema psüühikale

-       kui tunnistaja on noorem kui neljateistaastane ning ülekuulamine puudutab vägivallaga või seksuaalsusega seotud asjaolusid või tunnistaja on kõne-, meele-, vaimupuudega, psüühikahäiretega või autistlik.

Kui kohus leiab peale salvestiste vaatamist, et alaealist on vaja täiendavate asjaolude kohta küsitleda, siis võib ta last küsitleda ise omal algatusel või poolte koostatud kirjalike küsimuste alusel.

Samuti näevad muudatused ette, et kohus asendab jõustunud kohtuotsuses ja -määruses alaealise süüdistatava nime ja muud isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga ja neid arvutivõrgus ei avalikustata, välja arvatud juhul, kui avaldatav jõustunud kohtulahend on vähemalt kolmas, milles alaealine on kuriteos süüdi tunnistatud.

Nn toimikute lekkimise vältimine kohtueelses menetluses

Kriminaaltoimiku materjalide sattumine avalikkuse ette on olnud probleemiks, mis ka meedias laiemat kajastust leidnud. Peamiseks küsimuseks on olnud just toimikus sisalduvate isikuandmete (näiteks kannatanud, tunnistajad jne) kaitse.

Üheks probleemiks on tänane praktika, millega kaasnevad väga mitmed ohud – nimelt kogu toimikust koopia tegemine kahtlustatavale. Kuigi kahtlustaval on seaduslik õigus toimikuga tutvuda, jäävad täna kolmandate isikute õigused – näiteks tunnistajad ja kannatanud, kelle andmed toimikus sisalduvad – kuni istungi alguseni täiesti kaitseta ning kahtlustatav saab toimikut omakorda kopeerida ja levitada nii, nagu ise soovib. Muudatustega piiratakse koopiate tegemist kahtlustatavale või süüdistatavale, neile jääb alati võimalus tutvuda toimikuga kaitsja vahendusel.

Isikute õiguste parem kaitse

·         Läbiotsimiseks annab edaspidi loa eeluurimiskohtunik, seni toimus see prokuratuuri määruse alusel. Prokuratuuri määruse alusel saab alates 1. septembrist läbi otsida vaid kahtlustatava kasutuses olnud kohta või sõidukit või kuriteo toimepanemise kohta.

·         Kehtestatakse nõue, et kui uurimistoiming riivab isiku keha puutumatust, osaleb selles kohtuarst või tervishoiutöötaja või muu asjatundja

·         Võimaldatakse tunnistajal taotleda, et tema ülekuulamise juures kohtueelses menetluses viibiks tema advokaat

·         Viiakse sisse ühemõtteline nõue, et asitõend või äravõetud ese tagastatakse omanikule niipea, kui langeb ära vajadus seda kriminaalmenetluses kasutada – siiani selline säte puudus.

·         Kohtueelses menetluses ei või elukohast lahkumise keeldu kohaldada kauem kui 1 aasta, v.a juhtudel, kui tegemist on eriti keerulise kriminaalasjaga või rahvusvahelisest koostööst tingitud erandlike asjaoludega. Samas luuakse võimalus keeldu kohaldada ka juriidilise isiku esindajale ning trahvida keelu rikkujat.

·         Kiirendatakse psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluse läbiviimist ja tagatakse senisest paremini psühhiaatrilist sundravi vajavate isikute õigused – nimelt luuakse neis asjus võimalus viia kohtulik menetlus kirjalike materjalide pinnal sarnaselt lühimenetluse reeglitega.

·         Süüdistatavale antakse võimalus teatud juhtudel, kui puudub tema õiguste riivamise oht ja kui isik seda ise soovib, kohtumenetluses advokaadist loobuda (praegu pole süüdistataval võimalust kaitsjast ja seega kaitsjakuludest loobuda isegi näiteks siis kui ta on ise juriidilise kõrgharidusega ja seejuures oma süüd tunnistab).

Kohtuistungi salvestamine muutub kohustuslikuks

Muudatus muudab kohustuslikuks kohtuistungite helisalvestamise, lisaks võib kohus istungi või osa sellest ka videosalvestada. Digitaalsest salvestisest saab protokolli lahutamatu lisa. See muudatus peaks lahendama praktikas laialdaselt esinenud probleemid, kus istungite protokollimine aeglustab menetlust ning ei taga piisavat täpsust. (See muudatus jõustub rakendussätete alusel hiljem, kohtutel peaks tehniline valmisolek olema saavutatud 1.jaanuariks 2012.)

Videokonverentsi laiem rakendamine

Muudatus loob ka kohtunikule võimaluse korraldada istung tõkendi või muu küsimuse arutamiseks või eelistungi läbiviimiseks videokonverentsi teel. See tähendab, et enam ei pea riik kohtutesse konvoeerima hulgikaupa vahistatuid ja kinnipeetuid, mis on väga suur ressursside kokkuhoid. Muudatused säästavad ka menetlusosaliste aega, kuna nt kokkuleppemenetluse istungi võib kohus korraldada ilma kaitsjat ja prokuröri reaalselt kohtusse kohale kutsumata, läbi videolahenduse.

Samuti loob eelnõu võimaluse viia videokonverentsi meetodil läbi ka vastastamine. Ühest küljest on see jällegi suur aja ja raha kokkuhoid juhul, kui kahtlustatav viibib vanglas. Teisalt aga aitab see ka vähendada kannatanu hirmu, kui ta peab näiteks viibima ühes ruumis oma võimaliku ründajaga.

Kohus saab õiguse muuta kuriteo kvalifikatsiooni

Muudatustega antakse kohtule võimalus muuta omaalgatuslikult – s.o prokuratuuri initsiatiivita – kuriteo kvalifikatsiooni. Täna kehtiva seaduse alusel ei saa kohus paraku teha süüdimõistvat otsust, kui ta ei nõustu süüdistusaktis teole antud kvalifikatsiooniga isegi juhul, kui ta leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu vastab mõnele muule kuriteokoosseisule. Näiteks kui isikut süüdistatakse omastamises, ent kohtu hinnangul on selline tegu karistatav hoopis vargusena, ei saa kohus täna isikut süüdi mõista ei omastamises ega varguses. Samasugune olukord tekib näiteks ka siis, kui kohus leiab, et kuriteole kaasaaitamises süüdistatav on tegelikult hoopis täideviija.

Mõistliku aja möödumine muutub üheks kriminaalmenetluse lõpetamise aluseks

Muudatustega kehtestatakse võimalus lõpetada kriminaalmenetlus seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Eeluurimisel võib seda teha riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul, kohtus toimub see süüdistatava nõusolekul. Tulenevalt inimõiguste kohtu seisukohast on see muudatus sisse viidud eelkõige süüdistatava ja tema kaitsja jaoks.

Et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul, nähakse kohtumenetluse poolele ette ka võimalus esitada kohtumenetluse kiirendamise taotlus – seda juhul, kui kriminaalasi on olnud kohtu menetluses vähemalt 9 kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta menetlustoiminguid või ei määra istungit. Kohus peab sellisel juhul tarvitusele võtma vajalikud abinõud.

Paljude süüdistatavatega kriminaalasjade arutamine muutub lihtsamaks

Tänane seadus on selles osas, mis puudutab grupilistes asjades materjalide eraldamist mõne süüdistatava suhtes juhul, kui näiteks mõni neist sooviks asja lahendamist kokkuleppega, üsna jäik. Septembrist jõustuvad muudatused lubavad otsesõnu kriminaalasjade eraldamist, kui mõni grupi liige taotleb enda asja lahendamist lühimenetluses või kokkuleppemenetluses.

Täpsustub kokkuleppemenetluse läbiviimine

Muudatustega nähakse ette konkreetne loetelu süütegudest, milliste puhul ei ole kokkuleppemenetlust võimalik kohaldada. Seni oli see reguleeritud vaid karistusmäära tasemel, s.t kokkulepet ei võinud teha esimese astme kuritegudes, mille eest nähti kergema karistusena ette vähemalt neli aastat vangistust või eluaegne vangistus. Samuti lihtsustatakse kokkuleppe sõlmimise menetlust, näiteks on edaspidi võimalik kohtuistungit kokkuleppemenetluses läbi viia läbi tehnilise lahenduse videosillaga.

Lisaks tuuakse muudatustega traditsioonilise võistleva menetluse eeskujul sisse põhimõtted, et ennastkahjustavad ütlused on reeglina tõendina lubatavad.

Samuti sätestatakse eelnõuga sõnaselgelt, et süüdimõistetud isiku taotluse esitamine vangistuse täitmise edasilükkamiseks ei peata vangistuse täitmisele pööramist.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. August 2011, 11:45
Otsi:

Ava täpsem otsing