Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Puitvooderdis: elegantne valik

Tiit Kams 05. september 2011, 00:00

Puit viimistlusmaterjalina on kordumatu, loomulik ja elav. Vastupidav välisviimistlus algab õigest projekteerimisest. Üldiselt ei talu puit pidevat niiskust, ta peab saama aeg-ajalt võimaluse kuivada.

Seega peaks vältima voodrilaudade kasutamist räästata maja puhul ja kohtades, kuhu päike peaaegu kunagi ei paista. Samuti ei tohiks puit olla liiga lähedal maapinnale, kuhu ulatuvad vihmapritsmed.

Hooldatud konstruktsioon kestab aastasadu. Hoone räästa laiuseks soovitatakse vähemalt 600 mm ja betoonist või kivist sokli kõrguseks 300-500 mm. Väga rasketes oludes kasutatavat puitu võiks sügavimmutada, kuivatada ja alles seejärel värvida. Hästi planeeritud ja hooldatud puitkonstruktsioonid kestavad kaua, näiteks Ruhnu puukirik on juba 368 aastat vana.

Tänapäevane hööveldustehnoloogia võimaldab valmistada erineva profiili ja pinnatöötlusega välisviimistlustooteid.

Pinnaviimistluseks soovitan kasutada peensaetud või karestatud pinnatöötlust, sest selline pind seob kaitsvat värvikihti hästi ja viimistlus peab kaua vastu.

Peale pideva niiskuse on puidu vaenlane päikselt lähtuv ultraviolettkiirgus, mis muudab puidu halliks ja lagundab aeglaselt puidu pinda.

Viimistlusvõimalusi üha lisandub. UV-kiirguse vastu pakub kaitset puidu värvimine: mida rohkem värvi, seda rohkem kaitset. Tasub meeles pidada, et poolläbipaistvad või läbipaistvad värvid (peitsid) annavad UV-kiirguse vastu tunduvalt väiksema kaitse kui katvad, mitteläbipaistvad värvid.

Poolläbipaistvad värvid vajavad värvikihi uuendamist kahe kuni viie aasta järel, samas kui katvad värvid võivad kesta kümme aastat ja kauemgi. Värvikihi vastupidavus sõltub ka toonist, tumedad ja erksad värvitoonid vajavad tihedamat hooldusvärvimist.

Värvid ja tehnoloogiad arenevad kiiresti: peagi näeme palju uusi kaitsmis- ja viimistlusvõimalusi.

Eesti on metsamaa, kus puidu kasutamisel on pikad traditsioonid.

Võrreldes enamiku teiste ehitusmaterjalidega, nagu betoon, teras, klaas jne, on puidust ehitusmaterjali tootmiseks vaja kordades vähem energiat. Esiteks vähendab puidu kasutamine kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist väikse energiakoguse kasutamise kaudu, teiseks seob puu kasvamisel süsinikdioksiidi ja talletab süsiniku kogu selleks ajaks, kuni see on kasutuses. Kui puit metsas kõduneb, siis paiskub CO2 taas atmosfääri.

Puit võlub oma loodusliku kordumatusega. Tüvesse on kasvanud oksad, aastarõngastesse peidetud möödunud ajad ja ilmad, kerged ja rasked aastad. Puidust laudis elab - paisub niiske ja kahaneb kuiva ilmaga, muudab värvi päikse mõjul. Peaaegu alati peetakse just seda puidu iluks, kuid võib juhtuda, et inimene ei ole sellele mõelnud. Maitsed, ootused ja teadmised on erinevad. Kiigata tasub veebilehte www.puuinfo.ee.

Laudiste profiilivalik on lai, enim kasutatakse sulund- ehk punnlaudist.

Levinud on kümmekond profiili, mis annavad seinale erineva ilme - olgu siis vanaaegne nn Kalamaja ja Tartu profiil või minimalistlikult mõjuv püst- või faasprofiil.

Ajaloolistele profiilidele toodetakse juurde sobivaid aknapiirde- ja karniisiliiste, mis annab võimaluse taastada vanade hoonete endisaegne ilu.

Eeskuju Soomest. Püstprofiilid on mõeldud vertikaalseks paigalduseks. Neid ei tohiks horisontaalselt kasutada, sest nende kuju takistaks sellise paigalduse korral vee allavoolamist seinalt. Siiski on rohkelt heakskiitu saanud UYV-profiil, mida saab kasutada nii rõhtsa kui ka püstisena.

Voodrilaudade tähistused on meile tulnud Soomest, sest just põhjanaabrid on avaldanud suurimat mõju Eesti puidutööstusele.

Kolme- või neljatähelistes profiilitähistustes näitab esimene täht seda, kas tegemist välis- (U) või sisevoodrilauaga (S), teine tähistab pool- (Y) või täissulundit (T), kolmas on profiili kuju märkimiseks ja neljas täht näitab enamasti seda, et tegemist on peensaetud (K) pinnaviimistlusega lauaga.

Näiteks nimetus UYVK tähistab peensaetud pinna, poolsulundi ja V-kujulise kaldega välisvoodrilauda.

Põnevad uuendused. Viimasel kümnendil on populaarseks muutunud ka erineva kujuga neljakandilise (sulundita) ristlõikega laudade kasutamine fassaadidel. Selline laudis muudab hoone justkui kergeks ja õhuliseks.

Soonte ja punnideta dekoratiivlaudis on põnev ja uudne, kuid laseb läbi nii päikest kui ka lund, mistõttu tuleb hoolikalt mõelda, kuidas selle taga olev sein kaitstud on.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:12
Otsi:

Ava täpsem otsing