Eesti idufirmad toovad kuulsuse kõrval ka töökohti

"Au ja kuulsus ei ole piisav, seda on väga raske võileiva peale määrida. Tavaliselt käib see aga käsikäes reaalsete tulemustega," lausus majandusministeeriumi tehnoloogia ja innovatsiooni talituse juht Jarmo Tuisk.

Rahvusvahelisse kiirendiprogrammi Seedcamp valiti kogu maailmast 20 start-up'i, millest neli tuleb Eestist. "Olen sellega väga rahul. See näitab, et nende ärimudelites on midagi sellist, millel on potentsiaali kasvada," märkis Tuisk.

Tuisk ei karda, et edukad idufirmad lahkuvad Eestist. "Usun, et väga paljud näevad, et Eestis on väga konkurentsivõimeline oma arendust teha. Meil on kahekordne kulueelis võrreldes mis tahes maaga lähipiirkonnas, rääkimata USAst."

Arengufondi investeeringute divisjoni juhi Heidi Kakko sõnul teevad idufirmad siin algse arenduse ära ning väga paljud jätavad siia arendusosakonna, nagu on see siin Skype'il.

"Kindlasti annab see tööd ja leiba ning genereerib makse ja tekitab n-ö tarka tööhõivet juurde," märkis Kakko. "See on kindlasti välja kasvavate idufirmade mudel, et arenduse pool jääbki siia, aga turule müümiseks peab olema kliendile lähedal ehk müügiosakond kolib sinna, kus on turg."

Sedasi on just tegutsenud idufirma GrabCAD. Nn inseneride Facebooki CrabCADi asutaja Indrek Narusk osaleb praegu Londonis Seedcampil, nende firma tegutseb aga põhiliselt USAs Bostonis. "Meie arendustiim on endiselt Tallinnas, kuid business, turundus ja müük on USAs," ütles ta. Tulevikus plaanib firma USAs inimesi juurde palgata. "Aga ma arvan, et kogu arenduse pool jääb ikkagi Eestisse ja kui meil on lisaressursi juurde vaja, siis me kindlasti palkame Eestis arendajaid," kinnitas ta.

"Eesti turg on ikkagi väga väike, ükskõik, mis äri sa teed. Seepärast läksime me kohe USAsse, enamik meie kliente ja umbes 80% meie kasutajatest on pärit USAst. Me tahame olla kindlasti oma klientide ja kasutajate juures," rääkis Narusk.

Eestiga ei hakata segadust tekitama. Narusk tunnistas, et Ameerika klientidele on nad USA ettevõte. "Nende jaoks on see oluline. Nad küsivad kohe, kus te asute, siis me ütleme, et me oleme Bostonist pärit, see on garantii ning pakub turvatunnet. Me ei hakka Eestiga segadust tekitama," sõnas ta.

Naruski sõnul pole kasumi teenimine neil praegu üldse eesmärk. "Meil on väike käive ja maksvad kliendid olemas ning nendega läheb meil hästi. Kuid praegu oleme ikkagi väga keskendunud sellele, et koguda võimalikult palju mehaanikainsenere oma keskkonda." Ta lisas, et praegu on neid 24 000. Nad tahavad, et paari kuu pärast oleks neid 50 000 ning järgmise aasta lõpus paarsada tuhat - see on praegu GrabCADi eesmärk number üks.

Narusk arvas, et kasumi teenimisest võib saada eesmärk number üks järgmisel aastal. "Eks me peame selle peale kogu aeg mõtlema, ega me ei tee siin mittetulundusühingut." See, millal idufirma kasumit teenima hakkab, sõltub Naruski hinnangul ärimudelist. "Mõni hakkab juba esimese kuu lõpus raha teenima, kuid mõnel läheb aega kolm aastat, enne kui ta esimese arve välja kirjutab." Narusk ütles, et neil on visadust ja tahet võidelda. "See on ikkagi äri ja äri eesmärk on raha teenida, ilma selleta poleks keegi meisse investeerinud," ütles ta.

Ameerikast juba programmeerijat ei palka. Internetipõhiseid arvestussüsteeme pakkuva Erply asutaja ja tegevjuht Kristjan Hiiemaa usub, et idufirmad jäävad ikkagi Eesti ettevõteteks, kuna siinne kapitali maksustamise loogika on väga hea, midagi sellist ühelgi teisel riigil väga pakkuda pole. Nii USAs kui ka Suurbritannias on kasumimaksud väga suured.

"Eks me siin Eestis ka laieneme, just laiendasime kontoripinda peaaegu poole võrra ja otsime inimesi juurde," rääkis Hiiemaa. Ettevõttel on Ameerikas praegu 10 töötajat, Eestis 20 ja 10 inimest tahetakse juurde värvata. "Ausalt öeldes praegu me veel ei jõua endale kõiki programmeerijaid Ameerikast palgata, vahe on päris suur," tunnistas Hiiemaa.

Siiski pole Erply äritegevuse fookus Eestis. "Meil on New Yorgi kontoris päris palju inimesi ja eks me teeme varsti sinna ka väikese Bostoni firmakese juurde," rääkis Hiiemaa. Tema sõnul pole klienditeeninduses peale kohalike teiste inimestega võimalik asju ajada, kuna nende keele- ja kultuuritaust on erinev.

Hiiemaa lisas, et Eestist saab ka projekti juhtida, on vaja kõvasti tahet ja viitsimist ning palju tuleb lennata. "Eestis on lennuühendus, nagu ta on - see takistab kindlasti. Nüüd avati liin Trondheimi, oleks võinud kusagile mujale teha, ma ei tea, kus see Trondheim ongi! Võiks panna Londoni-lende juurde ning paremini ajastada lennuaegu."

Hiiemaa sõnul on vähetõenäoline, et Eestisse tekib 100 Skype'i, aga tema hinnangul on parem, kui tuleb 200 Erplyt. "Tavaliselt annavad väikesed ja keskmised firmad rohkem tööd ja kas või palgaga tuleb seeläbi rohkem kapitali kodumaale. Seal, kus on väga suur välisomanik, jääb tihtipeale eestlastele palgarõõm, aga see on ka kõik."

Sel nädalal toimub Londonis Euroopa üks suuremaid investorite leidmise võistluseid ja idufirmade nn kiirendeid Seedcamp. Eesti idufirmad on oma kohalolekuga - 20 auhinnarahale võistlevast firmast neli on seotud eestlastega - saanud külge iseloomustuse Eesti maffia. Selle märksõnaga on märgistatud ka näiteks Twitteris Eesti idufirmade kohta käivad säutsud ja viited võistlusel. "Tundub, et eesti keel on peagi Seedcampi teine keel," kommenteeris riskikapitalist Allan Martinson.

Nii astub Seedcampil üles inseneride Facebookiks nimetatud GrabCAD, Riias Garage48 ettevõtmisel sündinud sotsiaalmeedia kasu turunduses mõõta aitav Campalyst, tervisesportlaste sotsiaalvõrk Sportlyzer ja Skype'i ühe esimese töötaja Taavet Hinrikuse loodud konverteerimis-rahaülekandeteenus Transferwise.

Seedcampil võistlevad idufirmad 50 000eurosele investeeringule. Auhinnaraha läheb jagamisele kolme edukama vahel, võitja saab summast pool.

Siia on kokku toodud palju mentoreid, kes on ise start-up'i teinud või töötanud suurtes ettevõtetes ning on investorid. Nendega toimuvad sessioonid, kus pooleks tunniks pannakse tiimid vastakuti 3-6 mentoriga kohtuma ja selliseid sessioone on seitse tükki päevas. Sealt saab kontakte, kogemust, tagasisidet ja ideid, kuidas ja mida muuta.

Campalyst arendab analüüsitarkvara, mis mõõdab Facebookis, tulevikus ka Twitteris tehtavate turunduskampaaniate tasuvust. Seedcampil on partnerlus Facebooki ja Google'i ja veel mõne suure tegijaga. Eile kohtusime kahe Facebooki töötajaga, kes andsid uusi mõtteid, mida kõike Facebooki platvorm võimaldab teha selles vallas, kus meie tegutseme.

Teine, kellega suhelda, on Eesti tiimid ja teised osalejad, neilt saame kogemusi, näiteks CrabCad on juba päris kogenud tegutseja. Põhieesmärk oleks saada rahasüst, kuid see ei käi ühe nädalaga. Pigem saame kontakte ja sellest võib midagi edasi areneda - tõenäoliselt arenebki.

Meil on päris pikk nimekiri sellest, kuidas oma toodet edasi arendada. Kohe, kui investeeringu saame, hakkame uusi inimesi otsima, just insenere.