Eesti majandus kriisiaastatel korrastus ja toimib tõhusalt

Neljapäeval vastas lugejate küsimustele Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp, kelle meelest on Eesti ettevõtted hästi kohanenud ning võimalikuks uueks languseks valmis. Tõsi, nii mõnedki kaupmehed võitlevad endiselt ellujäämise nimel ning buumiaja kasumitest ollakse veel väga kaugel.

Kas olete W-kujuliseks majanduslanguseks juba valmis, kui suure põntsu see kaubandussektorile võib anda? Oleme ka sellise võimalusega arvestanud ja võime öelda, et oleme võimalikuks uueks majanduslanguseks isegi rohkem valmis kui eelmiseks kriisiks. Meie finantsnäitajad on praegu tugevamad, meie kaubavarud nii koguseliselt kui ka koosluselt vähem riskantsed, kulud väiksemad ning valmisolek vajadusel kohe reageerida palju suurem.

Kindlasti ei arva ma, et ees on väga helged ajad, kuid samas pole ka põhjust liigseks pessimismiks. Eesti majandus on viimase kolme kriisiaasta jooksul märkimisväärselt korrastunud, sealhulgas Kaubamaja. Ma julgeks isegi öelda, et valdav osa majandusest on rasvavaba - kulud on mõnel puhul pigem piiri peal, pakkumaks kvaliteetset teenust. Seepärast võib öelda, et nii Kaubamaja kui ka Eesti majandus toimivad efektiivselt, mida kinnitab ka meie eesrindlik koht Euroopa majanduste hulgas. Seda ma ei usu, et inimesed täiesti tarbimise lõpetavad.

See, milliseid otsuseid Kreeka või Euroopa rahaliit võivad teha, on väga spekulatiivne ennustada. Lihtne talupojamõistus aga ütleb, et kui oled üle võimete elanud, tuleb võlad struktureerida - muuta laenud teenindatavateks ning siis püüda vähendada kulusid ja suurendada tulusid. Eesti on kõike seda teinud ja väga edukalt - kui teistega võrrelda. Hinnad on tõesti tõusnud, samuti müügimahud, kuid sellel on lihtne seletus - kui keegi midagi ei osta, tuleb kaup vahel ka poolmuidu ära anda, et hing sisse jääks. Nii juhtus kriisiaastatel. Maailmamajanduse, eriti Euroopa majanduse käekäik mõjutab meid väga palju, kuid kuna Eesti majandus seisab praegu väga hästi jalgadel, siis vajadusel oleme ka uuteks ootamatusteks üsna hästi valmis.

Kuidas kommenteerite rahandusministeeriumi väidet buumiaja tasemel kasumi kohta? Buumiaja kasumitest ollakse kaubanduses küll veel väga kaugel. Paljud kaupmehed võitlevad suurenenud kulutasemete ja tagasihoitud tarbimise juures ikka veel ellujäämise nimel.

Mis puutub hindade ja marginaalide tõusu, siis tegemist on selgelt kahe põhjusega. Esiteks langesid kaupmeeste marginaalid kriisiaastatel suurte kaubavarude ja järsult vähenenud tarbimise juures talumatult madalale. Praegu ollakse majandusoludega kohanenud ja võimelised kaupu müüma normaalse, kulusid katva marginaaliga. Teiseks on hindade tõusu taga väga olulisel määral muutused maailmaturul. Võtame näiteks kas või kohvi, mille hinna tõusu taga on mitu ikaldust Brasiilias jt tähtsates kohvitootmismaades ning teiselt poolt ka kasvanud nõudlus - hiinlased joovad tee kõrval järjest rohkem kohvi.

Milline on Teie vaade - millal möödub Eesti toiduainehindade poolest Soomest? See oleneb, mida nüüd konkreetselt silmas pidada. Üksikute kaupadega on see juba juhtunud. Samas aga tuleb selliste võrdluste puhul hoiduda populismist ja olla väga konservatiivne. Võrdlusi tehes tuleks silmas pidada ka erinevat maksupoliitikat (näiteks piim või alkohol) ning sektoritele suunatavaid toetusi. Tervikut vaadates aga usun, et lähiajal seda pigem ei juhtu.

Mida arvate, kas Eestis kavatsetakse hakata lõpuks palku tõstma? Majanduse elavnedes hakkavad kindlasti tõusma ka palgad, kuid praegu on ebastabiilsust veel suhteliselt palju. Pikas perspektiivis on Eestis palgatõusuks ruumi - kui võrrelda teiste Euroopa Liidu riikidega.

Kas Selveri äri Lätis on igaveseks kalevi alla pandud või võib see kunagi taas avaneda? Jälgime Läti arenguid tähelepanelikult. Saame teha otsuseid, kui sealne majanduskeskkond muutub. Praegu ja ilmselt ka lähitulevikus sellest veel kahjuks põhjust rääkida ei ole.