Euroopa Keskpangas käärib

Turud tõlgendasid seda kui ohtlike erimeelsuste märki euroala ainsa instantsi juhtkonnas, mis on suutnud võlakriisis kiiresti ja mõjusalt reageerida.

Euro kukkus uudise peale madalaimale tasemele selle aasta veebruarist, 1,3657 dollarile euro, ning börsid langesid.

"Vähim, mis öelda võib, on, et ebakindlus ja märgid lõhedest Euroopa poliitikategijate ridades sellest kasvavad," nentis JPMorgan Chase kiires analüüsis.

Stark jääb ametisse uue juhatuse liikme kinnitamiseni, ilmselt aasta lõpuni. Saksamaa uus kandidaat on aserahandusminister Jörg Asmussen.

Starki lahkumise ametlik selgitus on "isiklikud põhjused". Samas ei ole saladus, et Jürgen Stark pole algusest saadik toetanud Euroopa Keskpanga otsust tugiostudega euroala riikide võlakirjaintresse vaos hoida. Sellega on keskpank eksinud liiga sügavale eelarvepoliitika pärusmaale, appi reformidega viivitavatele poliitikutele, seades ohtu keskpanga sõltumatuse.

Saksamaal, mille näo järgi Euroopa Keskpank omal ajal loodi, on aga keskpanga sõltumatus punane joon, millest üle ei minda. Euroopa Keskpanga tugioste on Saksamaal kritiseeritud kõige kõrgemal tasemel - isegi president Christian Wulff on seadnud avalikult küsimärgi alla tugiostude legaalsuse.

Kriitika kasvas sedavõrd teravaks, et läinud nädalal Euroopa Keskpanga intressiotsusele järgnenud pressikonverentsil pidas Jean-Claude Trichet panga otsuste kaitseks tavatult tulise ja kirgliku kaitsekõne.

Võib-olla tõukas seegi Starki lahkumisotsust tagant.

Saksa leer jäi hääletusel alla. Mullu kevadel, kui keskpank Kreeka toetamiseks tugiostude programmi käivitas, jäi selle suhtes avalikult eri meelt toonane Saksmaa keskpanga juht Axel Weber. Pikka aega peeti just teda kõige tõenäolisemaks kandidaadiks Euroopa Keskpanga juhi kohale, kui Jean-Claude Trichet' mandaat tänavu oktoobris lõpeb. Veebruaris teatas Weber aga ootamatult, et lahkub pangajuhi kohalt, mis lülitas ta välja ka Euroopa Keskpanga juhi koha konkurentsist. Tõenäoliselt ei soovinud ta asuda ametisse, kus tema seisukohad pidevalt ülejäänud häältele alla jäävad.

Augustis, kui võlakriis levis, laiendas Euroopa Keskpank tugiostude programmi ka Itaalia ja Hispaania võlakirjadele. Kuu ajaga tehti tugioste ca 55 miljardi euro ulatuses. Jürgen Stark oli koos Saksamaa keskpanga praeguse juhi Jens Weidmanniga ostsuse vastu, kuid erinevalt Axel Weberist ei teinud ta seda avalikult.

Starki seisukoht on, et hädas riikide abistamine on euroala riikide, mitte keskpanga ülesanne. Seda kordas ta läinud nädala lõpus ajalehes Handelsblatt avaldatud arvamusartiklis.

Saksa toetus eurole võib veelgi lahjeneda. Stark tuli Euroopa Keskpanka 2006. aastal, olles eelnevalt töötanud kaks ametiaega Saksamaa keskpangas asepresidendina ning enne seda kantsler Helmut Kohli nõustajana rahaliidu loomise ajal. Stark oli ka üks stabiilsus- ja kasvupakti autoreid, millel paraku teiste riikide pealekäimisel juba alguses hambad välja tõmmati.

Euroopa Keskpangas kaitses Stark Bundesbanki range eelarve- ja rahapoliitika joont. Tema lahkumine võib negatiivselt mõjutada Saksa avalikku arvamust, mis on niigi euro suhtes väga skeptiliseks muutunud. Kantsler Angela Merkelil võib aga veelgi raskemaks muutuda oma koalitsioonikaaslaste veenmine, et kulukad paketid euro päästmiseks on seda väärt.

Nädalavahetusel teatas Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble, et Saksamaa kandidaat Jürgen Starki asemele on praegune aserahandusminister Jörg Asmussen. Asmussenil on väärtuslik ja vahetu kogemus praeguse kriisi esimesest faasist ning ühtlasi on ta professorist keskpankuriks saanud Axel Weberi üks omaaegseid õpilasi. Seegi võib olla varjatud tagamaa tema valikul.

Samas on ilmne, et Euroopa Keskpank on järjest vähem ja vähem Saksa keskpanga nägu. Saksamaa kardab, et üha enam määravad pangas euroala hätta sattunud riikide hääled.

Novembri algusest saab panga juhiks praegune Itaalia keskpanga juht Mario Draghi. Draghi on siiski valitsusi juba hoiatanud, et keskpanga võlakirjade tugiostude programm saab olla vaid ajutine abinõu.