Teisipäev 17. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Soojatootjad tegutsevad nulli piiril

Katre Pilvinski 13. september 2011, 00:00

"Kaugküte on Eestis konkurentsiameti poolt reguleeritud äri, kus töötatakse küllaltki madala marginaaliga - see pole vabaturu äri," sõnas Fortum Termesti juhatuse liige Margo Külaots. "Reguleeritud kaugkütte hind saab tõusta ainult sisendhindade tõusu tõttu, sest et varade tootlusel ehk sisuliselt kasumiprotsendil hoiab konkurentsiamet silma peal," selgitas ta.

Külaotsa sõnul tingib hinnatõusu enamasti sisendite hindade tõus, sest reeglina on konkurentsiamet kinnitanud kõikidele soojatootjatele teatud hinnavalemi ja kui seal mõni komponent muutub, tavaliselt kütus, siis ka hind tõuseb.

Mitukümmend taotlust laual. Konkurentsiameti energeetikaosakonna nõuniku Riina Randmaa sõnul on ameti laual praegu üle 20 hinnatõusu taotluse ning tema sõnul pole põhjust kütuse hinnatõusu tõttu neid taotlusi rahuldamata jätta.

Augusti alguses rahuldas amet Nissi Soojuse hinnatõusu taotluse. "Kui teisi väikeasulaid vaadata, kes õliga kütavad, siis ma arvan, et meie hind ei ole väga kõrge. Plaanime üle minna hakkepuidule ning ka taotlus on esitatud. Hindu ei saa võrrelda suuremate linnadega, mis on hakkpuidu peal ja kus on suuremad käibed. Kui võrrelda hindu Avotermi omadega, siis me jääme tahapoole," selgitas ettevõtte juhatuse liige Jaanus Teder.

Eesti Energia väikekoostootmise juht Tõnis Vajakas kinnitas, et nad uurivad võimalusi arendada ja investeerida kohalikesse väikestesse koostootmisjaamadesse, sest see võimaldab pakkuda tarbijatele konkurentsivõimelise hinnaga soojust, hajutada ja mitmekesistada elektritootmist ning vähendada elektri ülekandekadusid. "Meie hinnangul on Baltimaadesse võimalik ehitada umbes 100 MW koguvõimsusega väikesi koostootmisjaamu, sest regioonis on piisavalt vanu ja amortiseerunud katlamaju, mille omanikel puudub investeerimisvõime," lisas ta.

Masu sundis arveid korstnasse kirjutama. Finantskriis pole ka soojatootjaid puutumata jätnud, kuna nende klientidest firmad on pankrotti läinud ning elanikel on raskusi sooajaarvete maksmisega. OÜ Avoterm eelmise aasta majandusaruandest selgus, et firmal oli ebatõenäolisi laekumata arveid summas 3,9 miljonit krooni ning mahakandmisele läks sellest 2,3 miljonit krooni. Külaots selgitas, et see sõltub väga palju asulast, kus inimesed jätavad arved maksmata. "Teatud linnades ja teatud kaugküttevõrkudes on sooja hinnad madalamad, teatud võrkudes on nad kõrgemad - sõltuvalt sellest, mis kütust kusagil kasutatakse."

Teder ütles, et nemad esitavad oma arve korteriühistutele ning on oma raha peaaegu tähtaegselt kätte saanud. "Küll aga on märgatav see, et järjest väiksemaks muutub tarbimine, selles mõttes, et järjest rohkem ja rohkem keeratakse majades kütet vähemaks ehk KÜd tõmbavad tarbitavat soojust koomale. Küll pole soojatarbimist vähendanud valla ettevõtted, nagu lasteaed ja kool," sõnas ta.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:01
Otsi:

Ava täpsem otsing