Laupäev 25. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Poliitikute rahastamisskeemid vajavad põhjalikku uurimist

Aivar Hundimägi 15. september 2011, 00:00

Eelmisel nädalal kirjutas Eesti Ekspress kahtlustest, mille kohaselt on neli Tallinna linnavolikogu keskfraktsiooni liiget võtnud laenu ühelt ettevõtjalt ning võivad olla või olid selle ettevõtja poolt mõjutatavad. Selle teema kajastamist jätkasid Delfi ja Eesti Päevaleht. Viimane vihjas reedel ilmunud artiklis, et volikogu liikmetele varjatult laenu andnud ärimeheks võis olla Endel Siff, kellel õnnestus kevadel sõlmida linnavalitsusega soodne rendileping Snelli staadioni osas. Sifi enda kommentaari artiklis ei olnud, kuid kevadel oli ta Eesti Päevalehele sarnast kuuldust kommenteerides öelnud, et on samuti selliseid kuulujutte kuulnud, kuid väitis siis, et tema poliitikaga ei tegele.

See juhtum on võrreldav eelmise aasta lõpus puhkenud idarahaskandaaliga ja loodan, et tõstatatud kahtlused ei sumbu. Loodan, et teemaga on juba asunud tegelema uurimisorganid, kes annavad avalikkusele mõne aja möödudes teada, kas kahtlused peavad paika või mitte.

Hinnas jõujooned. Tallinna linnavolikogus on neli erakonda: võimul olev Keskerakond ja opositsioonis olevad sotsid, IRL ning Reformierakond. 79 volikogu kohast üle poole ehk 44 kuulub Keskerakonnale ja 35 opositsioonile. Kui meedias ilmunud info peab paika, oli Tallinna volikogu tegelik jõudude vahekord teistsugune ehk varjatult oli üks ettevõtja loonud volikogusse väikese fraktsiooni, mis pidi tegutsema tema huvides. Arvestades jõudude vahekordi, osutus see ettevõtja kaalukeeleks opositsiooni ja koalitsiooni vahel ning soovi korral oleks tal olnud võimalik ka Savisaar linnapeaametist maha võtta.

Jutud, et laenulepingu abil on 4 kuni 7 volikogu liiget aheldatud ühe ärimehe külge, on liikunud juba pikka aega ning kevadel jõudsid need ajakirjandusse. Kui praegu räägitakse keskfraktsiooni liikmetest, siis Äripäevale on kinnitatud, et eelmises volikogu koosseisus olid sellised laenulepingud sõlmitud ka näiteks IRLi mõne liikmega.

Seetõttu tekib kahtlus, et äkki ei ole tegemist üksikjuhtumiga, võib-olla on tegemist järjekordse varjatud poliitikute rahastamise skeemiga, mida Eesti äriliidrid kasutavad, et saada enda kontrolli alla mõned poliitikud. Kas skeemi kasutatakse ka teistes suuremates omavalitsustes?

Vastuargumendina võib küsida, mis on selles halba, kui poliitik mõnelt ettevõtjalt raha laenab. Või öelda, et poliitiku laenuasjad pole üldse avalikkuse või ajakirjanduse asi.

Salaraha pikaajalised mõjud. Probleem on selles, et varjatud laenulepingutega on volikogu liikmed laenuandja poolt mõjutatavad ja seetõttu ei tegutse oma valijate huvides. Sellised poliitikud on mõjutatavad pikka aega, ka tulevikus, kui neil õnnestub teha karjääri ja saada valituks riigikogusse või mõnda teise riigiametisse. Neid saadab saladus, mille avalikuks tulekuga ähvardades saab poliitikud enda kasuks tööle panna.

Võib-olla utreerin ning lihtsustan, aga kui Venemaa sooviks Eestis oma mõjuvõimu suurendamiseks värvata enda kasuks tööle poliitikuid, võiks esimese hooga üritada värvata neid ärimehi, kes on varjatult andnud poliitikutele või kõrgetele riigiametnikele laenu. Kui sellistel ärimeestel on huve ka Venemaal, võiks nende n-ö palkamine olla üpris lihtne tegevus.

Kui eelmisel aastal puhkes Edgar Savisaare idarahaskandaal, räägiti eesotsas meie presidendiga riigi julgeoleku ohustamisest. Tegelikult ei ole põhimõttelist vahet, kas poliitik küsib salaja raha Venemaa julgeolekuteenistustelt või mõnelt Venemaal ärisidemeid omavalt ettevõtjalt.

Seetõttu olen üllatunud, kui leigelt on seni suhtutud eelmisel nädalal avalikustatud infosse. Võib-olla on põhjuseks, et paljudele poliitikutele ei tulnud info uudisena. Tõenäoliselt on laenulepingutest olnud teadlikud ka praegune justiitsminister Kristen Michal ja siseminister Ken-Marti Vaher, sest kevadel pärast riigikogu valimisi pidasid Reformierakonna ja IRLi poliitikud Keskerakonna sees tekkinud Savisaare opositsiooni juhtidega plaani meelitada salajased laenulepingud sõlminud volikogu liikmed üle enda poolele ja kukutada Edgar Savisaar linnapea kohalt. Plaan ebaõnnestus, sest väidetavalt pakkus linnapea Savisaar ettevõtjale paremat kaupa.

See on teine põhjus, miks uurimisorganid peaksid teemaga tõsiselt tegelema. Lisaks sellele, et mitu poliitikut võisid valimiskampaania rahastamiseks võtta varjatult raha ettevõtjalt ja olla mõjutatavad, võisid juhtumist olla teadlikud ka praegu ametis olevad justiits- ja siseminister. Selmet võimalikust kuriteost teavitada, üritasid riigis võimul olevad poliitikud kasutada infot enda huvides Tallinna linnas võimu haaramiseks.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:01
Otsi:

Ava täpsem otsing