Konkurendid kadestavad

Väinu Rozental 19. september 2011, 00:00

Tallinna Lennusadama vesilennukite unikaalsed angaarid rekonstrueeritakse meremuuseumi ekspositsioonihooneks. Riigihanke konkursil kõige odavama pakkumise teinud AS Nordecon on renoveerimise käigus ilmsiks tulnud ettenägematute lisatööde korvamiseks lisaraha küsinud ja seda ka saanud. Samuti on tellija ehitajale vastu tulnud ning lükanud objekti valmimistähtaja poole aasta võrra edasi.

Toomik: tellija ja ehitaja ühes paadis. "Konkurents ehitusturul on väga tihe ja aeg-ajalt tehakse ikka alapakkumisi, aga sellist räiget juurdemaksmist, nagu oli vesilennukite angaaride puhul, pole varem küll olnud," laiutab suurima konkurendi, ASi Merko Ehitus nõukogu liige Tõnu Toomik käsi. "Isegi rekordilise suurusega 15protsendilisest tellija varust ei piisa." Toomiku sõnul on tavaliselt nii, et tellija tahab raha kokku hoida ja võitleb selle nimel. "Sellel objektil tundub, et tellija istub ehitajaga ühes paadis ning koos püütakse kõigi vahenditega korvata alapakkumisest ja tööde alustamisega venitamisest tingitud kahju," seletab ta. "Kui vaadata ekspertkomisjoni otsust, siis võib Nordecon juurde saada sama mahu, mille võrra nad alapakkumise tegid."

Toomik lisab, et nii nemad kui ka enamik teisi riigihankel osalejaid arvestasid renoveerimise riskiga ning seetõttu olid pakkumised kallimad.

Kui Nordecon saaks erapooletu komisjoni aktsepteeritud lisasumma kätte, kujuneks lõplikuks maksumuseks 9,4 miljonit eurot ehk 147,5 miljonit krooni. See oleks 52,7 protsenti enam, kui oli töövõtja pakkumuse hind ilma tellija varuta, ja 32,8 protsendi võrra suurem, kui oli koos tellija varuga. Tegu oleks ilmselge rekordiga, sest nii palju pole kunagi riik töövõtjale lisaraha andnud. Lisaraha küsimise ja raha eraldamise otsuse vahele jäi napp kuu aega.

"Ma arvan, et tegu oleks mitte Eesti, vaid maailmarekorditega," muigab ASi Teede REV-2 tegevjuht Priit Sauk. "Mäletan, et kui oleme tellijalt näiteks 20 000 eurot juurde küsinud, siis selle kättesaamiseks läks mitu aastat." Aastatel 2002-2010 juhtis Sauk esmalt ASi Koger & Partnerid ja hiljem ASi YIT Ehitus.

Tegelikult on ekspertkomisjoni aktsepteeritud lisasummast ehk 2,3 miljonist eurost jõudnud Nordeconini esialgu vaid väike osa. Riigihangete registrist nähtub, et 6. juulil sõlmitud lisalepinguga on riik eraldanud objektile lisaraha 400 000 eurot ehk 6,3 miljonit krooni. Riigihange täiendavate kulude katteks kuulutati välja 14. juulil, seega nädal pärast lepingu sõlmimist.

"See ei pruugi olla viimane lisaleping," nendib tellija, Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen. "Tegemist on ülikeerulise objektiga. Samas ehitaja võib küsida ja ekspertkomisjon võib kinnitada igasuguseid summasid, aga kõik küsimised ei pruugi täies mahus realiseeruda."

Kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn annab mõista, et kuna kätte oli jõudnud riigieelarve kolmanda kvartali muudatuste tegemise aeg, oli praegu võimalik leping 400 000 eurole sõlmida.

"Ehitaja on tõepoolest esitanud tellijale ja ka spetsiaalselt moodustatud komisjonile rea kalkulatsioone ning põhjendusi seoses muutunud olukorrast tekkinud täiendavate kuludega ja palunud võtta vastu otsused nende katmiseks," tunnistab Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink. Tema andmeil on neile lisaks 400 000 eurole eraldatud täiendavate põhjendatud kulude katteks ka 671 072 eurot tellija reservi arvel.

Kui suur peaks olema ettevõtja risk? Tellija ja töövõtja on varem ajakirjanduses väitnud, et lisaraha küsimine on igati põhjendatud, sest angaaride rekonstrueerimistööd osutusid töömahukamaks, kui projekt seda kirjeldas. Mitmed ehitusettevõtjad on aga seda meelt, et kuna hankedokumentide kohaselt on pakutu suhe tegelikkusega töövõtja risk, siis pole lisaraha maksmiseks alust. Eriti häirib konkurente objekti tähtaja edasilükkamine ning ekspertkomisjoni aktsepteeritud 6,3 miljonit krooni talviste kulude katteks.

Vink põhjendab ajagraafiku venimist renoveerimistööde ettenägematult suureks paisunud mahu ning selleks vajalike projekteerimislahenduste ja ekspertiiside täiendava ajakuluga. Vinki kinnitusel otseselt talviste kulude katteks raha eraldatud ei ole, ehkki nad seda on taotlenud.

"Taotluse põhjuseks on eelkõige asjaolu, et oluliselt suurenenud renoveerimistööde maht liikus töövõtjast olenemata asjaoludel algselt planeeritud soojematelt suve- ja sügiskuudelt kahjuks sügavasse talve," põhjendab Vink. Seetõttu tuli teha ettenägematuid kulutusi selleks, et luua tingimusi, mis lubasid teha renoveerimistöid ka talvel, näiteks hoonet täiendavalt katta ja kütta.

Vink lisab, et tellijaga käivad vaidlused nii talviste kulude kui ka mitme muu lisakulu kompenseerimise üle. Samas kinnitab ta, et ehitus on praegu graafikus ning peaks valmima jõuludeks.

Kreitzberg pommitab küsimustega. Nordeconi esitatud hinnapakkumisi vaagis neljaliikmeline komisjon, kuhu kuulus ka vandeadvokaat Neve Uudelt advokaadibüroost Raidla Lejins & Norcous ehk büroost, mis on aastaid esindanud Nordeconi. "Komisjoni sõltumatus oli tagatud põhimõttega, et nii tellija kui ka töövõtja nimetasid kaks komisjoniliiget. Nordeconi poolt nende advokaadi nimetamine komisjoni liikmeks ei anna alust väita, et komisjon ei ole sõltumatu," vastab kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn küsimusele, kuivõrd objektiivne ja sõltumatu sai too komisjon olla. Pärna vastus ühtib vastusega, mille kultuuriminister Rein Lang saatis augustis sotsiaaldemokraadist riigikogulase Peeter Kreitzbergi analoogsele küsimusele.

Kreitzberg on kultuuriministrit vesilennukite angaaride taastamise asjus mitu korda küsimustega pommitanud, kuid pole enamasti ammendavat vastust saanud. "On tekkinud kahtlus, kas riik Nordeconi juba kunstlikult ei toeta, eriti kui me vaatame, kes rahastab kedagi," vihjas Kreitzberg tõsiasjale, et Nordeconi suuromanik Toomas Luman on aastaid toetanud Reformierakonda. "Jääb mulje, et Nordeconi puhul on justkui tegemist Reformierakonna allüksusega." Kreitzbergi sõnul võiks riigikontroll ehitushangete temaatikasse sekkuda. "Kaitseministeeriumis riigikontroll tuvastas, et umbes 70-80 protsendil riigihangetel võis olla tegemist kallutatud otsustega," võrdles ta.

Pakkumised käivad ju põhiprojekti järgi ehk ilma tööprojektita. Tavaliselt on põhiprojektis asju, mis selguvad alles tööprojekti tegemisel. Ja isegi juhul, kui lisaraha küsimine on põhjendatud, siis meie kogemus on selline, et raha antakse väga harva juurde.

Ehitaja kirjutab lepinguga justkui oma surmaotsusele alla. Ta kirjutab alla, et on tutvunud kõikide oludega, ja kinnitab, et hind sisaldab kõiki töid ja töö käigus välja tulevaid vigu.

Lõpetasime eelmisel aastal Põlvamaal Ahjal reoveepuhasti ehitamise. Tuli välja, et tellija kaasa antud geoloogia oli jumala vale. Oli kaks varianti: kas pinnas välja vahetada või vaiadele teha. Me vahetasime pinnase välja. Kui objekti kogumaksumus oli 3 miljonit, siis pinnase väljavahetamine läks 2 miljonit juurde ja ega keegi sentigi meile juurde ei maksnud. Kõik oli meie oma risk.

Kui tellija oma dokumentatsiooni täpsemalt teeks, ei saaks töövõtja lisaraha küsida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:02
Otsi:

Ava täpsem otsing