Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Läti koalitsiooni tuumik kohtus Koosmeele Keskusega

    Läti uue valitsuskoalitsiooni tuumik ehk siis Valdis Zatlersi Reformipartei (ZRP) ja peaminister Valdis Dombrovskise paremtsentristlik Ühtsus pidasid eile eraldi kõnelusi valimised võitnud vasakpoolse Koosmeele Keskusega. Kõnelustel jõuti mõningastele kokkulepetele.

    Paistab, et vasakpoolsel Koosmeele Keskusel ja parempoolsel Ühtsusel ei ole märkimisväärseid eriarvamusi majandusküsimustes, kirjutab Biznes&Baltija. Plaanis on detsembris tulla välja IMF-i abiprogrammist ning viia eelarvedefitsiit aastal 2012 2,5 % SKP-st ning siseneda eurotsooni aastal 2014. Peaminister Valdis Dombrovskis ütles ajakirjanikele, et „Faktiliselt saime Koosmeele Keskuselt nõusoleku sellise rahandus- ja majanduspoliitika osas.“
    Siiski ei ole kindel, kas eilne viisakuste vahetus ka tegelikuks koostööks vormistatakse, kirjutab B&B. Seda enam, et Koosmeele Keskus ei ole päevakorrast täielikult maha võtnud pensionide indekseerimise ja eurole üleminekuks rahvahääletuse korraldamist. Võimalik, et vastus selgub täna pärast kahepoolseid kõnelusi Reformipartei ja Ühtsuse vahel. Viimased räägivad muuhulgas sellest, milline kahest võimalikust partnerist – Koosmeele keskus või rahvuslaste ühendus Kõik Lätile - Isamaale ja Vabadusele (VL-TB/DNNL) on eelistatum.
    Valitsuskoalitsiooni ilma Reformipartei ja Ühtsuse osaluseta ei peeta elujõuliseks.  Esimesed kaks said vastavalt 22 ja 20 kohta, Koosmeele Keskusel on 31 ja VL!-TB/DNNL-il 14 kohta seimis. Suuruselt viies parlamendipartei, Roheliste ja Talurahva Liit oli eelmises valitsuses Ühtsuse partner, kuid uues Seimis on neil vaid 13 kohta. Esialgu on nemad ametlikest läbirääkimistest välja jäetud.
    Kui ZRP-l ja Ühtsusel õnnestub Koosmeele Keskusega koalitsioon moodustada, siis oleks valitsusel Seimis 73 saadiku tugev toetus. Teine võimalik kombinatsioon koos VL!-TB/DNNL-iga annaks ainult 56 kohta, kuid aitaks päevakorrast kõrvaldada mõned valulised ajaloolised küsimused.
     
    Autor: Katri Soe-Surén
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ekspert: ärme rabista kohustuslike e-arvete jõustamisega
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Tallinna Sadama käive ja kasum langesid
Tallinna Sadama käive langes esimeses kvartalis ning kulude kasvu tõttu vähenes ka kasum.
Tallinna Sadama käive langes esimeses kvartalis ning kulude kasvu tõttu vähenes ka kasum.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eksport kahanes märtsis kuuendiku jagu
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Michal: Eesti tööstus kasvaks kliimaseaduse tuules kaks korda
Kliimaminister Kristen Michal räägib, milline on äsja kaante vahele saanud kliimakindla majanduse seaduse mõju Eesti ettevõtetele.
Kliimaminister Kristen Michal räägib, milline on äsja kaante vahele saanud kliimakindla majanduse seaduse mõju Eesti ettevõtetele.