Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pankade hübriidtoode süvendab finantslaiskust

ÄP 21. september 2011, 00:00

Eile avalikustas finantsinspektsioon investeerimishoiuste turu analüüsi, kust selgus, et keskmine tootlus oli ajavahemikul 1. jaanuar 2009 kuni 30. juuni 2011 negatiivne. See tähendab, et intress ei olnud üldjuhul garanteeritud ja teenustasu arvestades võis klient jääda kahjumisse.

Äripäeva hinnangul on tegu näitega, kus pangad kasutavad oma toodete müügil ära Eesti inimeste seas levivat finantslaiskust. Äripäeva meelest peavad pangad tooteid sisuliselt rohkem lahti seletama ning kliendid omakorda ei peaks otsuseid tegema mugavustsoonist, piirdudes vaid pealiskaudse informatsiooniga.

Finantslaiskus ja hübriidtoode. Finantslaiskus on sündroom, millest kirjutasime juba juunis. Kui tavaliselt on Eesti inimesed tragid sendi võrra langenud bensiini hinda või kaubanduskeskuste allahindlusi ära kasutama, siis finantsteenuseid omavahel võrdlema ei vaevuta. Kiputakse minema kergema vastupanu teed nii investeerimisel, säästmisel, laenamisel, liisimisel kui ka kindlustamisel.

Nii ka seekord. Näiteks finantsinspektsioon iseloomustabki investeerimishoiust kui hübriidtoodet, mida analüüsimata jättes võib kliendil tekkida ekslik arvamus riskivabast investeerimisviisist. "Toodet tutvustavates materjalides võib väiksema kogemusega hoiustaja ning investori jaoks kõlama jääda sõnum, et tegemist on tähtajalise hoiusega, mis annab võimaluse teenida tähtajalisest hoiusest kõrgemat intressi," kommenteeris finantsinspektsiooni juhatuse liige Kaido Tropp. Tegelikult oli tootlus vaadeldud perioodil -0,46%.

Samas on tooted pakendatud väga atraktiivselt. Näiteks Sampo Pank pakkus investeerimishoiust Kärme Känguru, mida reklaamiti kui toodet, millelt on võimalik teenida mitu korda enam tulu kui vastava perioodi deposiidilt. Tegelik tulemus oli 0% või riskitasuga hoiuse puhul -1,25 kuni -5%. Sarnaselt pakkus SEB investeerimishoiust DynaMO, mille hoiusumma säilimine oli panga kinnitusel garanteeritud. Tegelikult osutus parimaks tootlus +2,61% ning halvimal juhul riskitasuga isegi -5,8%.

Investeerimishoiuste eest hoiatas aasta alguses Äripäeva veergudel ka endine maksuameti peadirektori asetäitja Dmitri Jegorov. Tema hinnangul ei piisa investeerimishoiuse väikeses kirjas lisatingimuste lugemisest, vaid tuleb võtta paber ja pastakas kätte ning üritada tuletada valem, mille alusel pank investeerimishoiuse intressi arvutab. Selge märk sellest, kui keeruline on toode isegi spetsialistile.

Enne lõikamist mõõda. Tõsi, iseenesest on investeerimishoiusel olemas oma nišš. Langusrisk puudub või on limiteeritud (näiteks 10%), aga tõusuvõimalus on piiramatu. Investeerimishoius osutus populaarseks ka seetõttu, et eelmise aasta sügiseni sai selle kaudu investeerida väärtpaberiturgudele tulumaksuvabalt. Ning tõenäoliselt andis kehvadesse tulemustesse oma panuse ka jätkuv kriis.

Kuid seda enam annab soovida pankade töö. Toode tehakse atraktiivseks nii, et kõlama jäävad katteta, et mitte öelda eksitavad või mitmeti mõistetavad, lubadused. Näiteks, öeldes lihtsustatult, et investeerimishoius lööb inflatsiooni või et ta on nagu tähtajaline hoius, aga kõrgema tootlusega, on see täpsema arusaamiseta eksitav.

Investorid peaksid aga jagu saama kohatust laiskusest. Tasub korrata, et pangale või fondijuhile maksmise asemel saab ka ise otse investeerida. Seda enam, et kahju kannab ka otsuseid delegeerides ainult investor ise.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:02
Otsi:

Ava täpsem otsing