Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Millise keskkonna loob president Putin investorile?

Fredy-Edwin Esse 29. september 2011, 00:00

Uudist Putini tagasitulekust Kremli kõrgeimale kohale on finantsringkondades vastu võetud kahetiste tunnetega. Ühelt poolt kardetakse, et Putini võim toob kaasa majandusliku stagnatsiooni ja vireleva kapitalismi, mis soosib vaid Putini lähikondlasi. Teiselt poolt näevad investorid Putini tagasitulekus jätkuvat poliitilist stabiilsust, kartmata mingisugust võimuvaakumit, ja olles aus, siis äri ajades ei lähtu ei lääne ega ida ärimehed mingitest erilistest eetilistest pidepunktidest.

Hiljutised järeldused, kokkuvõtted ja uurimised vaid kinnitavad tõsiasja, et Vene turul tegutsedes Putini vastu panustada ei maksa. Venemaa majandusolukliimat uurivate analüütikute sõnul on Putini presidendiks saamine tekitamas kindlamat poliitilist olukorda, mis tema peaministriks jäämise korral oleks kannatanud.Kudrini lahkumine tugev löök. Varsti taas Venemaad valitsev Putin loob paremini prognoositava pikaajalise väljavaate Venemaal tegutsevatele firmadele nagu Exxon Mobil, kes hiljuti lõi venelastega käed Arktika merepõhja uuringuteks.

Mitmed vaatlejad usuvad, et Venemaa vajabki kindlat kätt, mis muidu küllaltki düsfunktsionaalset riiki aitaks kursil hoida. Praeguste prognooside järgi võib Putin püsida võimul kuni 2024. aastani, möödudes 18 aastat võimul olnud Leonid Breþnevist ja tõustes samale pulgale 25 aastat valitsenud Jossif Staliniga. Just see ettearvatus vähendab vähemalt lühiajalises plaanis ebakindlust ja tõstab investorite meelestatust.

Pärast Putini teadaannet uuesti presidendiks kandideerimisest on Venemaa peamine aktsiaindeks Micex kaks järjestikust päeva tõusnud ja liikus ka eile keskpäeval plussis.

Samas soovivad paljud vaatlejad näha muutusi. Kardetakse, et Putini tagasitulek Venemaa poliitika kõrgeimale kohale on vähendanud keskmiste ja suurettevõtete lootusi paremale konkurentsile. Putinit ei nähta liberaalsuse poole püüdlejana, kardetakse majandusliku stagnatsiooni tekkimist ja kapitalismi nõrgenemist. Kõrval olev kapitali sissevoolu graafik illustreerib selget fakti, kuidas ettevõtted viivad Venemaalt raha välja ning mitmete analüütikute arvates jätkub kapitali väljavool, sest Putini majanduspoliitikasse ei ole usku.

Ühe suurima ohuna nähakse 12 aastat rahandusministrina tegutsenud konservatiivi Aleksei Kudrini lahkumist. Kudrin kaitses Venemaa fiskaalstabiilsust. President Dmitri Medvedev vallandas rahandusministri esmaspäeval, kui viimane teatas, et ei ole nõus praeguse presidendiga, kes asub järgmisest aastast peaministri toolile, tulevikus koos töötama, tuues põhjenduseks erimeelsused riigieelarve osas.Venemaa riigieelarvesse riskid. "Kudrini lahkumine on järjekordne tellis seinas, mis lahutab Venemaad investoritest, ja see sein muudkui kasvab," ütles investeerimisfondi juht Steven Dashevski Financial Timesile ja lisas, et Kudrini hiljutised püüdlused piirata eelarvega priiskamist on läinud luhta.

"Viimastel kuudel, vaatamata minu vastulausetele, võeti eelarvepoliitikas vastu otsuseid, mis kahtluseta on suurendanud riski eelarvele," ütles Kudrin esimeses avalikus pöördumises pärast vallandamist. "Need riskid tulenevad eelkõige liiga suurtest kulutustest kaitse- ja sotsiaalsektorile, mis paratamatult mõjutavad terve riigi majandust."

Samal ajal hoiatas IMF, et kiiresti kasvav kulutamine on jätnud riigi liiga haavatavaks riigi peamise ekspordiartikli - nafta - hinna langusest. Fondi sõnul on eelarvedefitsiit valitsuse enda kavandatust üle kahe korra suurem ja üle taseme, mida

IMFi ökonomistid peavad jätkusuutlikuks. IMFi sõnul peab Venemaa kiiresti tegutsema, et suurendada tulusid ja vähendama kulutusi.

Kuid ees seisavad detsembrikuised parlamendivalimised, millele järgnevad märtsis presidendivalimised, ja mõistagi enne valimisi valitsus ebapopulaarseid kärpeotsuseid vastu ei võta. Hoopis vastupidi. Nafta mõjutab kõike. Kommenteerides teisipäeval plaani suurendada Venemaa kaitsekulutusi 618 miljardi dollari võrra, lausus Medvedev, et Venemaa-sugune globaalsete ambitsioonidega riik peab piisavalt kulutama, mitte nagu mingi banaanivabariik.

Nafta hind, mida Venemaa vajab eelarve tasakaalushoidmiseks, on aasta-aastalt kasvanud, tõustes järgmiseks aastaks 116 dollarini barrelist. Praegu maksab barrel naftat Londonis 107 dollarit. Kui aga nafta hind peaks kukkuma 80 dollarini, võib 2012. aasta defitsiit paisuda 4%ni sisemajanduse koguproduktist, mis on märksa enam kui praegu prognoositud 1,5-1,6%.

Lisaks on Venemaal mure rublaga, mis on kõvasti odavnema hakanud ja tihedalt seotud nafta hinnaga. Keskpank teatas, et kulutas esmaspäeval 2,36 miljardit dollarit langeva kursi tõstmiseks. Teisipäeval tegi panga juht Sergei Ignatjev haruldase meediabriifingu, milles kiitis rubla väljavaateid ja lausus, et praeguste nafta hinnatasemete juures on tõenäolisem, et rubla kallineb. Selle kindlustamiseks on keskpank kulutanud kuuga üle 6 miljardi dollari.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:02
Otsi:

Ava täpsem otsing