Intervjuu Sutiga: kiireid lahendusi ei ole

Sirje Rank 07. oktoober 2011, 07:30

Tuleval nädalal valib Eesti Panga nõukogu keskpangale uue presidendi – otsuse eel intervjueeris Äripäev mõlemat kandidaati.

Äripäeva küsimustele vastab Andres Sutt:

• Kui ohus on Euroopas süvenevast võla- ja panganduskriisist Eesti finantssüsteem ja mis on Eesti Panga roll stabiilsuse tagamisel?
Eesti finantssüsteemist kõige suurema osa moodustavad Rootsi ja Taani päritolu pangad ja nende finantstugevus on päris hea. Üks nüanss on – kuna Rootsi pangad rahastavad endiselt oma laenamist turupõhiselt, siis igasugused pinged rahaturul mõjutavad nende äripositsiooni ja kasumlikkust. Samas näitas viimane kriis, et eriti Rootsi oli väga tugev kriisi halduses ja riigipoolsete meetmete osas. Üldiselt ei ole hetkel vaja muretseda.
Eesti Pangal huvi on kindel olla, et siinsed pangagrupid on tervikuna tugevad. Nii on koostöö Rootsi ja Taani suunal jätkuvalt väga oluline. Aga võrreldes 2008-09. aastatega on olukord selgelt muutunud, siis nähti Rootsi pankade jaoks kõige suuremat riski Eestist ja teistest Balti riikidest. Tegelikult oli praegu algamas uue laenutsükli faas.
Mõnevõrra on keskpanga roll teisenenud euro tulekuga - kui krooni ajal ei olnud keskpangal sisuliselt likviidsuse pakkumise võimalust, siis Euroopa Keskpanga liikmena on Eestil täpselt samasugused võimalused kui igal teisel euroala keskpangal pakkuda likviidsust tagatise vastu.

• Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet leiab, et keskpanga rolli kriisi tõrjumisel alahinnatakse. Teisalt on Keskpank surve all, et teha tuleks rohkem. Kuidas kommenteerite?
Turgude ja ka inimeste ja ettevõtjate jaoks on väga loomulik ootus, et saaks selle kriisi kuidagi kaelast ära. Tehke midagi. Reaalsus on see, et kiireid lahendusi ei ole.
Keskpank on rakendanud erakorralisi kriisimeetmeid. On küsitud, kas võlakirjade ostmine on õige asi. Ma vastan, et rahapoliitika peab toimima ka siis, kui finantsturud tõrguvad. Seda eesmärki see programm teenibki. Ja tegelikult veel kaalukam programm on fikseeritud intressiga laenud pankadele ilma mahu piiranguta. See hoiab euroala pankasid praegu likviidsena.
Arvan, et Euroopa Keskpank on teinud täpselt seda, mida mandaat ette näeb. Probleemid ei ole rahapoliitikas, vaid riigi majanduses ja konkurentsivõimes.

• Kas üle normi inflatsioon, 5-10%, ei võiks olla Euroopa võlakriisile lahendus?
Ma olen põhimõtteliselt teistsugusel seisukohal. Kiire inflatsiooniga võlast lahti saada tundub mugav, kuid see ei lahenda tegelikku probleemi, et majanduskasv on nõrk. Nõrk sellepärast, et majandus on kas liiga üle reguleeritud või ei ole ettevõtted konkurentsivõimelised, mispärast ei investeerita ega looda töökohti. Kuhu jõuti suure inflatsiooniga riigi rahaprobleemide lahendamisel, seda näitavad läinud sajandi kahekümnendad-kolmekümnendad Saksamaal. Eurosüsteemi ülesanne on hoida hinnastabiilsust ja inflatsioon 5-10% ei ole hinnastabiilsus.

• Kui suured riskid on Eesti jaoks üleval Euroopa Keskpangast pankadele antud likviidsuslaenudest ja võlakirjade tugiostudest? (Kes maksab kinni Euroopa Keskpanga võimalikud kahjud?)
Ma täpseid numbreid ei tea, aga kuna Eesti Pank on osa eurosüsteemist, siis kapitalivõtme järgi jaguneb nii kasum kui kahjum.
Laenud on antud tagatise vastu – muidugi, kui võlakirjade hinnad vahepeal kukuvad, siis võib sealt kahjum tulla – aga eurosüsteemi (keskpangad ja Euroopa Keskpank kokku) kapital on ka piisavalt suur.
Kui keskpank vajab rekapitaliseerimist, on see loomulikult riik, kes kapitaliseerib.
Tegelikult on Euroopa valitsused praegu väga tugeva surve all, et oma asjad korda seada. See pigem suurendab tõenäosust, et võlakirjade tootlused alanevad ja hinnad tõusevad. Et kahjumit ei teki.

• Miks oleme jälle seisus, kus Euroopa stressitesti edukalt läbinud pank on kollapsi äärel – eelmine kord Iiri pangad, nüüd Dexia?
Eks see näitab ka seda, et kõiki asju ei saa stressitestiga ette näha. Tegelikult kinnitab see üheselt põhisõnumit, et pankade kapitaliseeritus oli liiga madal ja see peab olema kõrgem. See on kõige mõjusam vahend, kuidas suurendada süsteemi usaldusväärsust.

• Suvest, mil võlakriis on ägenenud, on süvenenud veendumus, et Euroopa Keskpank on ainus instants Euroopas, mille käes on kriisi lahendamise võtmed. Olete nõus?
Olen nõus sellega, et Euroopa Keskpank suudab kiiresti reageerida ja on teinud väga palju, et kriisi kontrolli alla saada. Aga kriisi põhjus ei ole vale rahapoliitika, vaid, et euroala reegleid, stabiilsus- ja kasvupakti reegleid - pole päriselus kunagi rakendatud. See ei ole üleöö sündinud probleem.
Kehtivaid reegleid ja need täiendused, mis nüüd on kokku lepitud, tuleb jõustada ja neid järgida. Siis saab kriisist üle. Ja see täiendus, et vaadatakse ka üldist majanduse tasakaalu ja riske, see on väga oluline.
Turgude arvamus muutub alles siis, kui nähakse reaalseid tegusid. Kui majandsunäitajates toimub muutus paremuse poole. Nii nagu Eesti puhul 2008. ja 2009. aastal.

• Jean-Claude Trichet keeldub olemast euroala valitsuste jaoks viimase instantsi laenuandja. Kas sellisel juhul on euroala võlakirjaturgu üldse võimalik stabiliseerida? Kas nii rängas kriisis ei peaks keskpank ja valitsused võitlema ühelpool rindejoont nagu USAs?
Tegelikkuses nad ongi ühelpool rindejoont. Küsimus on selles, mis on õiged tööriistad tegeliku probleemi lahendamiseks. Keskpank saab anda aega, aga ei saa valitsuse eest ära teha otsuseid, mis tuleb teha riigi rahanduses ja majanduse konkurentsivõime parandamiseks. See ei ole lahendus, et kõigi riikide võlakirjad oleksid Euroopa Keskpanga bilansis. Siis ei muutuks mitte midagi.

• Kui keskpank agressiivsemalt ei sekku ja euro kokku kukub, kes siis tagantjärele enam kiidab, et vähemalt inflatsioon oli ilusti ankrus. Keskpanga tänane mandaat on paljus seotud Saksamaa ajalooga, kas poleks aeg see lähtuvalt tänasest reaalsusest ümber hinnanata – nüüd kui nagunii on käimas suurem euroala reform?
Ma ei ole nõus selle seisukohaga, et kui Euroopa Keskpank ostaks valitsuste võlakirju …
Ma arvan, et hinnastabiilsuse eesmärk ei tähenda seda, et kogu maailm peaks ümber kokku kukkuma. Pank on rakendanud erakorralisi meetmeid ja see ei tule hinnastabiilsuse arvelt. See on selle jaoks, et rahapoliitika saaks toimida. Nii tegeletaksegi euro püsimise tagamisega.
Ega Ameerika majandus ja riigirahandus ei ole korras, vaatamata sellele, et Föderaalreservil on mandaat nii hinnastabiilsuse, tööhõive kui valitsuse rahastamise koha pealt. Ka Ameerika puhul kehtib täpselt sama, mis kehtib euroala puhul või Eesti kohta. See kriis on selgelt näidanud, et majanduse põhitõed peavad ikkagi paika. Kui majandus kasvab kiiresti selle pärast, et laenukasv on kiire ja jooksevkonto defitsiit on sügav, ja ka sellises olukorras ei suudeta eelarvet tasakaalu või ülejääki viia ning riigi võlg jätkab kasvamist, siis see asi lõpeb varem või hiljem halvasti.
Aga millega ma olen nõus, on see, et euroalal oli puudu kriisihalduse pool. Viimase instantsi laenaja on tegelikult ESM ja EFSF. See oli see puuduv osa. Aga laenu antakse – nagu ettevõtja puhul – äriplaani vastu. Riik peab tegelikult midagi ümber korraldama.

• Kas praegu on suuremaks ohuks inflatsioon või deflatsioon?
Maailm ei ole must ja valge. Hiina, millel on suur osa maailmamajanduse kasvust, probleem on ülekuumenemine ja suurim teene, mida Hiina saab maailmale teha, on hoida oma majandus korras. Euroopa ja USA riskid ei ole tingimata inflatsiooni suunas – igasuguse majanduslanguse ja usalduskriisiga hinnad pigem langevad kui tõusevad. Inflatsioon ei ole samas kuhugi kadunud.

• Eesti särab euroala kiireima inflatsiooniga – kas Eesti Pangal on mingit võimalust hinnatõusu ohjeldada?
Ma ei ütle, et Eesti Pank ei peaks sellega tegelema, aga mingeid lihtsaid kange ei ole. Olulisemad aspektid puudutavad majanduse avatust, turu väiksust ning konkurentsi olukorda, monopoolses seisus ettevõtteid, millega tegeleb konkurentsiamet. Praegu paistab, et ettevõtjad proovivad, kui kaugele tarbija on valmis minema. Päeva lõpuks määravad inimeste ostuvõime nende sissetulekud.

• Euro tuleku mõju – hinnad tunduvad väga madalad, lihtne tõsta?
Euro üksinda pole hindu tõstnud, aga see võib olla üks põhjus küll. Mis veel on aidanud, on tööpuuduse vähenemine. Ostujõudu on turule tagasi tulnud.

• Kas näete euroala võlakriisile ka sellist lahendust, kus mõni riik läheb pankrotti. Või on valida vaid abipakettide ja euro lagunemise vahel.
Ma arvan, et euro lagunemine pole tõsine stsenaarium. Abipakett on kõige parem ravim. Võla jätkusuutlikkus sõltub majanduse kasvuvõimest ja intressist võla teenindamiseks. Võla vähendamiseks peab eelarve ülejääk enne võla teenindamist olema märkimisväärne. Ja seda aastaid. Kui Kreeka teeb ära need reformid, mis on programmis, on see võimalik. Ja Kreekal on varasid, mida erastada. See vähendab võlakoormust.
Kreeka on teinud väga palju, parandanud oluliselt eelarvepositsiooni, kuid kõik võtab aega. Lihtsad reformid on tehtud, need mis on jäänud, puudutavad valusalt huvigruppe, kes on endise režiimi all ennast mugavalt tundnud. Läti on hea näide – Läti programm oli ka ju alguses rajal, siis rajalt maas, siis rajal tagasi. Kui Kreeka programmi järgmise osa raha väljaandmine on veninud, siis on see pigem märk, et kogu protsessi võetakse väga tõsiselt.

• Kuidas suhtute sellesse, et Kreeka laenuandjad peavad osa laene korstnasse kirjutama. Euroopa Keskpank on olnud n.ö erasektori kaasamisele väga vastu.
Lahendus peab olema toimiv. Kui tulemus on see, et kõik kukub kokku, siis pole see kellegi huvides. See on läbirääkimiste küsimus, mis oleks vähem halb. Kui probleemid on struktuursed, siis võlakoorma vähendamine üksi ei muuda asja.

• Tulles tagasi Eesti Panga juurde – mida sooviksite ametisse saades muuta?
Euro kasutuselevõtt on muutnud panga tegevuskeskkonda, mis tähendab, et ka panga organisatsioon ja juhtimine peab muutuma.
Kindlasti on Eesti Pangal oluline roll Eesti sees, mis puudutab koostööd majanduse pika arengu küsimustes mõttekodadega, ülikoolidega. Samuti on panga ülesanne anda valitsusele majanduspoliitilist nõu, mis oleks objektiivsel alusel – pank ei ole sisepoliitika tööriist. Kui on erinev arvamus, tuleb see välja öelda ja põhjendada. Samuti kui arvamus langeb kokku, ka seda tuleb öelda, sõltumata sellest, milline koalitsioon Toompeal parajasti on.

• Kas Eesti Pank võiks hallata ka töötukassa, stabiilsusreservi, haigekassa varasid?
Eesti Pank haldas juba tagatisfondi rahasid. See on kokkuleppe küsimus. Kompetents on olemas.Mis on oluline, on see, et pank saab olla ainult vara haldur. Need varad ei saa olla osa panga bilansist ja Eesti Pank ei saa ette kirjutada riskiprofiili. Pank võib nõu anda, kuid otsus, milliseid riske võtta, peab olema vara omaniku otsus.

• Kas Eesti Panga finantsvaradest ei võiks olla praegusest suurem osa kullas Kuld on üks finantsinstrument investeerimisstrateegias. Oluline on, mis on investeerimise filosoofia, strateegia ja selle läbi saab valida finantsinstrumendid, mille hulka võib kuuluda ka kuld. Täpsemalt oskan vastata siis, kui osutun valituks ja on põhjust muuta investeerimise strateegiat.

• Minu poolt kõik. Soovite midagi lisada?
Ei.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. October 2011, 09:02
Otsi:

Ava täpsem otsing