Riik loodab Eesti Teedega konkurentsi luua

Riigile kuuluvate teehooldefirmade liitmise oluline põhjus oli teehoolde hangetel puuduv konkurents. Eraettevõtjatel polnud mingit muret, omavahel nad ei konkureerinud ning võis jääda mulje, et turg on jaotatud.

Eraettevõtjad olid rahul, sest teehoolduse hinnad kasvasid. Kui ühel pakkujal on sisuliselt õigus kehtestada omapoolne hind, seab see riigi halba olukorda. Kulud aina kasvasid ja kvaliteedi üle tuli liiklejatelt pidevalt nurinat. Riik pidi midagi ette võtma.

Ühisettevõtte loomine ja sellega konkurentsi tekitamine annab riigile parema võimaluse saada paremat teenust mõistliku hinnaga. Eesmärk pole kedagi turult välja süüa, vaid tekitada reaalne konkurents. Teehoolduses osalevad ka Eesti suurimad tee-ehitusettevõtted, kes aga pole seni läinud teistesse piirkondadesse konkureerima hooldelepingutele. Riigifirmale ei anta ka praegu ülesannet konkureerida tänastes eraettevõtjate piirkondades.

Eraettevõtete rahulolematus on arusaadav. Nad lootsid saada garanteeritud tulu, kui riik oleks ka viimased 5 riigile kuulunud hooldeettevõtet maha müünud ja siis ei oleks riigil enam mingeid hoobasid konkurentsiolukorra parandamiseks.

Viimastel hangetel pole kordagi hooldelepingu partner vahetunud ja üldjuhul laekubki ainult üks pakkumine. Sealhulgas on hooldelepingute hinnavahe odavama ja kallima piirkonna lepingumaksumuse vahel ca kahekordne.

On mõistlik, et riik säilitab võimekuse vajadusel turul sekkumiseks, kui hinnad lähevad ebamõistlikult kalliks või kui lepingupartner kohustusi korrektselt ei täida. Samamoodi ka näiteks, kui tee-ehitusobjektilt mõni tee-ehitaja kõnnib lihtsalt minema, nagu juhtus Pärnu ümbersõidul, on olemas võimekus operatiivselt poolelioleval objektil teha hädapärased teehoiutööd, et oleks tagatud ohutus ja sõidetavus, kuni uue hankega leitakse uus ehitaja.

Viimased talved on näidanud, et rasketes ilmaoludes on riigi hooldevõimekus tervikuna ebapiisav ja koordineerimatu. Ühinenud hooldefirma võtab koordineeriva ettevõte rolli, samuti on plaanis soetada vastavat eritehnikat, mida saab eriolukordades vajadusel üleriigiliselt kasutada.

Lisakasud riigile. Olemasolevate riigile kuuluvate firmade ühendamine parandab nende teenuse osutamise piirkondadevahelist koostööd, näiteks tehnika ja tööjõu jagamine. Ühendamise majanduslik efekt ei olnud antud ühendamise puhule peamine, kuid seda võib tulla eelkõige administratiiv- ja tugiteenuste kulude kokkuhoiust.

Lisaks saab katsetada uusi teehoiu tehnoloogiaid. Eraettevõtjate hooldelepingutes on seda teemat väga keeruline kui mitte võimatu sisustada.

Ühinenud ettevõtte põhitegevus on teehoole viies maakonnas, kus praegusel ajal tegutseb viis riigifirmat eraldi. Sisetehingu puhul kaasnevad ka teatud äritegevuse piirangud, sh üldreeglina jääb sisetehingu tegija muude tegevuste käive ca 20% lähedale. See on ka praeguste viie ettevõtte tegelik suhtarv, st sisuliselt ei muutu turul midagi. Ühinev ettevõte ei hakka reeglina osalema avatud tee-ehitushangetel, välistatud pole siiski allhanketööde tegemine.

Autor: Rasmus Ruuda