Ohtralt toetuse väljapetjaid: Eesti edukuse tulemus?

11. oktoober 2011, 07:53

Eesti on põllumajandustoetuste väljapetmiskahtluste poolest ELis tipus. PRIA juhi Jaan Kallase väitel näitab see kontrollimehhanismi tõhusust.

"Eesti puhul on iseloomulik see, et enamik pettusekahtlusi on avastatud enne toetusraha väljamaksmist," rõhutas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) järelkontrolli osakonna juhataja Kristi Sell. Ta lisas, et PRIAl on teadlik huvi avastada rikkumine võimalikult vara ehk juba siis, kui raha pole veel välja makstud.

"Me pole siis jõudnud kulutada aega ja energiat taotluse menetlemiseks ning kohapealseks kontrolliks. Samuti pole meil tarvis vajadusel hakata raha kohtu kaudu tagasi taotlema, vaid summad saab kohe nõuetekohaselt taotletud toetusteks ära kasutada," selgitas ta.

Euroopa Pettustevastane Amet OLAF avalikustas septembri lõpus Euroopa Komisjoni värske iga-aastase aruande, mille tuumiku moodustab põllumajandus- ja maaelu arengu toetuste analüüs. Selle järgi oli Eestis aastail 2006–10 pettuste määr ehk protsent antud finantsaastate maksetest 0,22. Eesti jäi pettuste poolest alla vaid Bulgaariale ja Ungarile.

"Silmatorkav on asjaolu, et mida suuremad on riigile tehtud maksed, seda vähem avastatakse seal pettusi," kommenteeris Sell. Ta juhtis ka tähelepanu, et teatud otsetoetuste puhul – toetused pindala ja loomade arvu alusel – on paljudes riikides pettuste määr null, näiteks Prantsusmaal, Inglismaal ja Kreekas.

PRIA peadirektor Jaan Kallas möönis, et pettuste ja rikkumiste avastamise metoodika on riigiti erinev ja seepärast on ka andmete võrdlemine küsitav. "Eestis on riiklik hoiak pettuste suhtes teistsugune kui euroliidu vanades riikides, sest ei ole võimalik, et neis riikides üldse pettusi pole," kinnitas ta.

Kallas tõi näiteks Kreeka, millele Euroopa Komisjon on ometi 2010. aasta eest esitanud finantskorrektsioone 122,38 miljoni euro ulatuses. "Kreeka on suutnud välja rääkida kõrgeima pindalatoetuse määra Euroopas. Kreeklaste "edukus" seisneb selles, et rohkem jääks toetusrahast riiki alles, kui trahvideks ära tuleb maksta," sõnas ta.

Kallase kinnitusel on Eestis näiteks põldude register nii kvaliteetne, et Eesti on Euroopa Liidus üks väheseid, kellele ei ole seoses selle registriga esitatud ühtki sanktsiooni.

Et pettusi võimalikult varakult avastada, hakkas PRIA paar aastat tagasi töötajaid ses vallas süstemaatiliselt koolitama. Mullu sai vastava koolituse umbes 120 töötajat ehk üks kolmest. Lisaks laiapõhjalisele koolitusele anti ligi 20 tippspetsialistile väga spetsiifilisi teadmisi.

"Viimastel aastatel on meil väga tõhusalt arenenud koostöö nende asutustega, kelle andmebaasidest saame taotlejate esitatud andmeid üle kontrollida," lausus PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik. "Samuti teeme üha suuremat koostööd politsei ja prokuratuuriga sellistel erijuhtudel, kui kahtlustame tõsist rikkumist ja taotleja raamatupidamises on vaja tuvastada midagi sellist, mida meie oma menetluses ei saa teha," rääkis ta.

Kogu kontroll ning pettuste ja rikkumiste tuvastamine PRIAs on vajalik selleks, et tagada toetusraha sihipärane kasutamine ja õiglane määramine ausatele klientidele, lisas Sarv-Kaasik.

TAUST

* PRIA teatab OLAFile üle 10 000eurostest rikkumistest seoses Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) saadud toetusrahaga.
* PRIA on aastail 2006–10 teavitanud OLAFit 63 rikkumisest ja seitsmets tahtliku pettuse katsest. Neist kuus on seotud investeeringu- ja üks eksporditoetusega.
* Alates 2009. aastast on olnud üheksa juhtumit, mida on uurinud prokuratuur.
* Euroopa Pettustevastane Amet ehk OLAF (European Anti-Fraud Office) kaitseb Euroopa Liidu finantshuve.
* Amet kogub liikmesriikidelt infot 10 000 eurot ületavate rikkumisjuhtude kohta.
* OLAF analüüsib rikkumisjuhtumeid ja teeb ettepanekuid seaduste täiendamiseks.
* Amet esitab iga aasta kohta kokkuvõtte Euroopa Komisjonile ja avalikustab selle infobülletäänis.

Pettuste % makseagentuuridest toetuseks väljamakstud summast (2006–10):
1. Bulgaaria 0,50
2. Ungari 0,42
3. Eesti 0,22
4. Küpros 0,11
5. Rumeenia 0,07
6. Sloveenia 0,05
7.-8. Poola, Itaalia 0,04
9. Belgia 0,03
10. Leedu 0,02
11. Prantsusmaa 0,01
Kõik ülejäänud liikmesriigid 0,00
Allikas: Euroopa Komisjon

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. October 2011, 16:40
Otsi:

Ava täpsem otsing