Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ELi uus müügiõigus kaotab tarbijatele liidusisesed piirid

Viviane Reding 13. oktoober 2011, 00:00

Ajal, mil Euroopa majandust pidurdab vastutuul, tahab Euroopa Liit aidata tarbijaid ja ettevõtteid paremini ära kasutada turgu, mis katab 3000 kilomeetrit Lissabonist Helsingini. Seepärast teeb Euroopa Komisjon sel nädalal ettepaneku luua Euroopa Liidus vabatahtlik ühine müügiõigus. See on samm ühtsema Euroopa poole.

Euroopa ühtne turg on toonud viimasel 20 aastal suurt kasu: madalamad lennuhinnad, 70 protsenti väiksemad mobiilside rändlustasud ning hüppeliselt arenenud piiriülene kaubandus. Siiski ei oska tarbijad ja ettevõtted 500 miljoni inimesega turgu veel täielikult ära kasutada. Ainult 7 protsenti ELi ja 8 protsenti Eesti tarbijatest ostab interneti teel kaupa teistest liikmesriikidest ning üksnes 9,3 protsenti ELi ettevõtetest müüb oma kaupa EList väljapoole. Igal aastal jätavad ettevõtted sooritamata piiriüleseid tehinguid 26 miljardi euro eest, sest neid heidutavad lepinguõigusest tulenevad takistused.

USA kui eeskuju. Ameerika Ühendriikide siseturul seevastu saab Marylandi osariigi ettevõtja oma kaupa hõlpsasti Alaskal asuvatele tarbijatele müüa. Lepinguõiguse kohaselt on USA oma ettevõtjate jaoks palju rohkem siseturg kui EL Euroopa ettevõtjate jaoks. ELi ettevõtja, kes soovib teha piiriüleseid tehinguid, peab järgima kuni 26 eri liikmesriigi lepinguõigust, neid tõlgendama ja palkama juristi, mis kokku maksab iga täiendava ekspordituru kohta keskmiselt 10 000 eurot. Praktikas saavad seda endale lubada üksnes suured rahvusvahelised firmad, kellel on oma õigusosakond. Väikeste riikide väikestel ettevõtetel on ELi teistesse liikmesriikidesse oma kaupu müüa aga keerukas. Kokkuvõttes kaotavad kõik - tarbijad, ettevõtjad ja riigid.

Et ettevõtted ja tarbijad saaksid siseturu eeliseid täielikult ära kasutada, luuakse ELi ühise müügiõigusega kõigi liikmesriikide jaoks vabatahtlik ühine lepinguõiguse süsteem, mis on kõigis 27 liikmesriigis identne, nähakse kogu ELis ette ühesugune kõrgetasemeline tarbijakaitse, keskendutakse prioriteetsetele valdkondadele, nagu lepingud ja kaupade müügi lepingud (mis moodustavad ELi-sisese kaubanduse põhiosa) ning digitaalse infosisu üleandmise lepingud, mis hõlmavad muusikat, filme, tarkvara ja nutitelefonide lahendusi. Ettevõtetele ja tarbijatele jääb vabadus kasutada uut süsteemi või jätkata oma riigi lepinguõiguse kasutamist.

Luuakse paralleelne süsteem. Selline vabatahtlikkusel rajanev piiriülene süsteem ei asenda seega liikmesriikide lepinguõigust. Pigem on ELi ühine müügiõigus uus võimalus lahendada siseturu probleeme. Seeläbi vähendatakse teiste riikidega kaubelda soovivate ettevõtete kulusid, mis omakorda suurendab pakutavate kaupade ja teenuste valikut.

Kui ettevõtjad konkureerivad omavahel laiemal turul, on ka tarbijate kaubavalik suurem ja hinnad madalamad. Praegu võib teistest Euroopa riikidest interneti teel ostmisel takistuseks saada asjaolu, et kaupa ei tarnita asjaomasesse riiki: nii juhtub igal aastal 3 miljoni Euroopa ja 18 000 Eesti tarbijaga. Interneti teel kaupa ostev tarbija ei tohiks saada teadet, nagu "see toode ei ole teie riigis saadaval". Üks keeldumise põhjus on kindlasti õiguskordade erinevus. ELi ühine müügiõigus aitab seda ühtlustada.

Samal ajal saavad tarbijad toetuda ELi ühisele müügiõigusele kui kvaliteeditagatisele. Selle on välja töötanud Euroopa parimad õigusteadlased, arvestades eri maade kogemusi ja rahvusvahelist parimat praktikat. Ettevõtja ja tarbija õigused on leidnud väga hea tasakaalu. Näiteks võimaldab see defektse toote ostnud tarbijatel vabalt valida, kuidas edasi tegutseda, ja seda isegi mitu kuud pärast ostu sooritamist. See tähendab, et tarbijad saavad näiteks lepingu lõpetada, nõuda toote asendamist või parandamist või hinnaalandust. Praegu väidab 44 protsenti eurooplastest, et nad ei osta kaupa välismaalt, sest nad on oma õiguste suhtes ebakindlad. Ühine müügiõigus seab ka selge teabe esitamise ühised standardid: tarbijad peavad ühise müügiõiguse alusel lepingu sõlmimisega sõnaselgelt nõustuma ning neile antakse nende oma keeles selge ülevaade nende peamistest õigustest.

Võttes arvesse juriidilist segadust, mis ühtsel turul piiriülese kauplemisega seoses seni on valitsenud, võidavad ELi ühisest müügiõigusest kõik. See võimaldab ettevõtetel oma äritegevust Euroopa uutele turgudele laiendada ja parandab tarbijate positsiooni. Majanduskasvu ja töökohtade loomisega seotud probleeme arvesse võttes muutub see üha olulisemaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:03
Otsi:

Ava täpsem otsing