Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pangad maandavad laenuriske klientide peal

ÄP 19. oktoober 2011, 00:00

Äripäev kirjutab pankade hiilivast riskide ülekandest klientidele, mis näiteks juba mõjutab enam kui kaht kolmandikku Swedbanki uutest laenuvõtjatest. Nimelt teatas Swedbank oktoobri alguses, et uutest laenuvõtjatest koguni kaks kolmandikku kasutab aasta eest turule toodud panga nn baasintressi, mis koosneb lisaks üleeuroopalisest pankadevahelisest intressist Euribor ka nn majanduskeskkonnariski- ja isiklikust marginaalist. Klassikaline laen koosneb Euriborist ja isiklikust marginaalist. Swedbank ei ole ainuke, ka näiteks Nordea kasutab nn Prime-intressimäära.

Äripäeva hinnangul on see ilmekas näide, kuidas pangad püüavad varjatult võimalikke riske lükata taas klientide kanda. Kinnistub mulje, et ei Swedbank ega teised pangad ei suutnud buumiaegadel riske adekvaatselt hinnata ning püüavad nüüd uute klientide arvel samu vigu vältida või isegi eelmisi lappida.

Kaaludes ühe või teise eelised, tuleb kõne alla kaks stsenaariumi: kui majandusriskid langevad või tõusevad. Esimesel juhul võib nn majandusriski marginaali langus kompenseerida võimaliku majanduskasvuga tavaliselt kaasneva Euribori tõusu. Teisel juhul ei olegi enam oluline, kas Euribor langeb või tõuseb, sest kindlasti kasvavad majanduskeskkonna riskid. Viimane tähendab, et kliendil on kasulikum sõlmida nn klassikaline leping, sest majandusriskide kasvamine tähendab baasintressi ja seega laenumakse tõusu. Kindel on aga see, et kõigil juhtudel suunatakse kogu võimalik risk kliendi kanda.

Swedbanki väitel tagab majanduskeskkonna riskimäär laenu intressimäära suhtelise stabiilsuse. Teoreetilisest võib aga panga baasintress võimalikke riske hoopis võimendada. Näiteks võib pank küsida seda kõrgemat intressi, mida halvemini kliendi majanduskeskkonnal läheb ajal, kui majanduse jahenemine iseenesest viitab sissetulekute vähenemisele.

Pangad maandavad riske. Üks baasintresse toetav argument on, et Eesti reiting on aegade parim. Tõepoolest on mitu reitinguagentuuri tõstnud sel suvel Eesti riigireitingut. Kuid sama kiiresti võib Eesti reiting muutuda, sest väike ja avatud majandus on eriti sõltuv välismõjudest. Eesti puuduvad ka riigireitingut turutingimustes peegeldavad võlakirjad. Lisaks pole reitinguagentuurid veel hinnanud Eesti kasvavaid kohustusi - olgu nad siis seoses hiljutise riigigarantii andmisega Euroopa Finantsstabiilsuse Fondile, selgusetu tulevikuinvesteeringutega Eesti Energias vms.

Veel üks ohu märk pankadega baasintresside sõlmimisel on, et kui nn klassikalise laenu marginaal on lepingutes tavaliselt kogu perioodiks fikseeritud, siis baasintress võib mingi perioodi tagant muutuda. Näiteks Swedbank jätab endale tüüptingimuste puhul õiguse iga kahe aasta tagant isiklik marginaal üle vaadata. Nordea võib aga Prime-intressimäärasid muuta, teatades sellest ette 14 päeva.

Võib ju väita, et tegu on igaühe vaba valikuga, kumba lepingut sõlmida. Kuid tegelikult ei ole asjad nii lihtsad. Esiteks ei ole ilmselt paljud teadlikud laenutoodete erinevustest ja usuvad kliendihaldurit, kes lähtub eelkõige panga huvidest. Teiseks, alates kriisi puhkemisest dikteerivad laenutingimusi pangad, mitte kliendid. Pankade sõnum on lihtne: kui soovid laenu saada, nõustu tingimustega.

Niisiis tasub tõsiselt suhtuda finantsinspektsiooni soovitusse: üheksa korda mõõta ja üks kord lõika.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 19:04
Otsi:

Ava täpsem otsing