Ligi võlast: erasektori lõige tuleb suurem

Sirje Rank 22. oktoober 2011, 13:09

Eile eurogrupi koosolekul Kreeka olukorda ja maksevõimet arutanud rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas, et juulis Kreekale kokku lepitud abipakett räägitakse uuesti läbi ning ilmselt tuleb neil, kes Kreekasse n-ö raha tegema läksid, suurem kahjum sisse võtta. 

„Erasektori lõige tuleb suurem, see on üsna kindel,“ ütles Ligi. „Mis see täpne number on, pole minu asi öelda," lisas ta, mööndes, et jutuks olid ka 50-60%-sed mahakandmised. Läbirääkimised jätkuvad.

Oluline on leida see piir, kust laenude teenindamine on Kreekale jälle jõukohane.
„110-120 % SKPst on see, kuhu tahetakse jõuda,“ ütles Ligi. Aga kõik võtab aega.

Vastavalt tuleb ümber arvutada ka IMFi ja euroala liikmesriikide panus, mis algse juulikuise kokkuleppe järgi oli 109 miljardit eurot. „See abipakett jah, disainitakse ümber. Et ta tuleb, see on kah kindel,“ ütles Ligi.

Kreeka uues abipaketis osaleks EFSFi garantiide kaudu juba ka Eesti, mis siiani pole Kreeka abipakettides veel osalenud.

Ligi eitab, et Kreeka olukord on troika (Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi inspektorite - toim.) sünge raporti valguses lootusetu.
„Ühegi Euroopa riigi kohta ei saa öelda, et olukord on lootusetu. Lihtsalt need, kes lootsid sealt raha teenida, peavad võtma kahjumid sisse. Siis on riigil jälle lootust,“ ütles Ligi.

Kas aga võib juhtuda, et ka Kreeka abistajatel avalikust sektorist tuleb kahjum sisse võtta?
„See ei ole reaalne, et ükski valitsus loobub raha tagasinõudmisest,“ tõrjus Ligi. „See on mõeldamatu, et Eesti maksumaksja hakkaks otsest kahju kandma. Kaos peaks Kreekas ikka väga suur olema, et teised riigid laenud andeks annaksid.“

Teisalt jõuab „kahjumi sissevõtmine“ erasektoris ringiga ikka riigi juurde tagasi, kui tegemist on Kreekale laenu andnud pankadega. „Pankade toetamine – see on üsna surnud ring,“ möönis Ligi. „Meie praegu seal mängus ei osale. Meie pangandus ei ole otsese löögi all. Aga muidugi me sõltume sellest üldisest keskkonnast,“ ütles Ligi.

Kust kõik see raha võetakse?
„Praegu on ainult garantiide andmine. See raha ei tule riikidelt, see tuleb EFSFilt. Laenatakse AAA reitinguga turult kokku,“ selgitas Ligi. „Ja kui läheb ESMi (Euroopa püsiv kriisihaldusmehhanism, mis peaks jõustuma 2013. aasta keskelt - toim.) sissemaksmiseks, siis see toimub järk-järgult. Siis tuleb ilmselt ka laenata, aga need laenud ei ole võrreldavad üldise laenukoormusega, mis Euroopal on.“

Ligi sõnul liiguti eurogrupi eilsel kohtumisel edasi ka EFSFi võimendamise küsimuses, kuid lõpliku lahenduseni veel ei jõutud. Euroopa Keskpanga kaasamist see tõenäoliselt ette ei näe.

Kas EFSFi võimendamine võib Eestile tuua lisakohustusi?
„EFSFi parlamentidelt küsitavad garantiisid ei olda suurendamas,“ ütles Ligi. „Samas nende võimendustega seoses tekivad uued juriidilised küsimused, mis võivad ka parlamenti puudutada. Sõltub, kuidas skeemid lõpuks vormistatakse. Kui läheb võimendamiseks, tuleb iseenesest sisuliselt koormust juurde.“

Mis saab siis, kui Prantsusmaa AAA reitingust ilma jääb? Kas siis kukub kogu kaardimaja kokku?
„Loodame et ei kuku,“ ütles Ligi. „Siis on uus olukord. Midagi ilusat ei ole sellisel juhul.“

Täna jätkavad Brüsselis läbirääkimisi kõigi ELi riikide rahandusministrid. Peamine arutelude teema on pankade kapitaliseerimine. Homme on Brüsselis ELi valitsusjuhid ning tuleva nädala kolmapäevaks on kavandatud veel üks Ülemkogu, kust oodatakse varem juba selleks nädalavahetuseks lubatud kompleksset võlakriisi lahendust. Enne finaali tuleb ilmselt veel ka rahandusministritel kokku tulla.

„Otsused tulevad tasapisi. Midagi lõplikku veel ei ole,“ võttis Ligi kokku seisu laupäeva ennelõunal.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. October 2011, 09:10
Otsi:

Ava täpsem otsing