Õigustatud ootuse printsiip takistab progressi

Majandusministeerium tutvustas nädala eest taastuvenergia toetussüsteemi reformikava, millega saaks taastuvenergiatoetusi vähendada ja mis võiks kehtima hakata juba ületuleval aastal. Tänases lehes väidab aga advokaat, et õiguskindluse põhimõtte kohaselt ei saa ega tohikski tänast toetussüsteemi muuta.

Äripäeva arvates on õigustatud ootuse põhimõte aga praegu argumendina nõrk. Kas või juba seepärast, et seesama taastuvenergia toetuste süsteem sai seadustatud pehmelt öeldes riigikogu ära ostes. Me kirjutasime mullu juulis artikli "Seadusega garanteeritud rahajõgi", milles näitasime, et taastuvatest energiaallikatest elektritootmise äri vundamendiks on elektrituruseadusesse kirjutatud dotatsioonid ning ehkki tuulepargid ja kombijaamad huugavad alles esimesi aastaid, viitavad nende majandustulemused, et elektritarbijate taskust võetavad toetused on ebamõistlikult suured. Võrguettevõte Elering prognoosis 2010. aastal maksta tõhusa koostootmise ning taastuvenergia toetusteks ligi miljard krooni. Näiteks selle aasta kaheksa kuuga on makstud toetusteks 32 miljonit eurot, pool miljardit krooni. Ühesõnaga, Äripäev leidis, et taastuvenergia toetuste süsteemi panid kokku erinevad lobigrupid ja mõne suurärimehe paks rahakott.

Õigustatud ootus? Seepärast on meile praegu vastuvõetamatu, et sellisele, sisuliselt ostetud ja ühiskonna arvel ühele huvirühmale eeliseid andvale toetustesüsteemile tahetakse õigustatud ootuse printsiipi rakendada. Sama vastuvõetamatu oleks öelda, et Andrus Ansip peaks surmani peaministriks jääma, sest viimased kuus aastat on see just nii ju olnud.

Ajad ju muutuvad. Nii nagu muutub igapäevane ilm me ümber, muutub ka elu ja värskendamist vajavad üha uued ja uued reaalsusele jalgu jäävad reeglid, seadused ja määrused. Elu Maal poleks ju kunagi tänasele tasemele arenenud, kui inimkond oleks kogu aeg õigustatud ootustele rõhudes olukorraga kohanenud. Ühtki uuendust poleks sündinud!

Aga see selleks. Äripäev tahaks, et see 2007. aasta veebruaris riigikogus pudelist välja lastud džinn sinna kuidagimoodi tagasi topitaks. Aasta eest majandusminister Juhan Parts proovis, üritus lõppes Reformierakonna vastuseisuga - justiitsministeerium leidis, et "eelnõus kavandatav regulatsioon ei põhine igakülgsel ja põhjalikul analüüsil, samuti ei ole muudatused kooskõlas võrdse kohtlemise ja õiguspärase ootuse põhimõtetega". Ametlikult on Reformierakond toetussüsteemi muutmise poolt, aasta eest teatasid nad, et esitasid koalitsioonipartner IRLile ettepanekud, kuidas "alandada taastuvenergiatoetust rohkem, kui seda pakub majandus- ja kommunikatsiooniministeerium".

Pigem mäng. Kuid siiski võib iga vähegi Eesti poliitikaga kursis olev inimene näha siin lihtsat enne-valimisi-pane-sõbralegi-jalg-taha-mängu, kus konkurentidel püütakse võimalikult vähe tegutseda lasta. Kuid täna on valimised möödas, kus on Reformierakonna parem plaan?

Kuni võimuerakonnad aga kaklevad, hõõruvad taastuvenergiatootjad käsi - tänavu on taastuvenergiatasu 0,73 senti kilovatt-tunni kohta ning see kasvab tuleval aastal veelgi.

Autor: ÄP