Vaata, mis Äripäeva rõõmustas ja kurvastas

USA majandus kasvab loodetust kiiremini. Maailma suurima majanduse arvatust kiirem, 2,5%-line aastane kasv III kvartalis on just see, mida vaja. Annab lootust ettevõtjatele ja tõstab ehk ka tarbijate kindlustunnet.

Eestlased on hakanud paberilt rohkem lugema. Järjest tuleb turule uusi ajakirju ja järjest on teateid, et esmatiraažid müüdi läbi. Oli National Geographic, nüüd Imeline Ajalugu. Toimetuse teada on mitu uut ajakirja peatselt veel turule tulemas – õnn kaasa!

Pangad näivad tugevad. Kaks suuremat Eestis tegutsevat panka, Swedbank ja SEB, kasvatasid oma III kv kasumit. Nordealt küll mullusest veidi madalam tulemus, kuid ikkagi kasum – nagu ka järgmisel nädalal oma tulemused avaldaval Sampol. LHV on ilmselt kahjumis, kuid turgu võttes on see sisse planeeritud.

Võlakriis siiski pole veel läbi. Eilne ELi valitsusjuhtide otsus andis Euroopa võlakriisile vaid veidi leevendust. Lahendamata jäi küsimus, miks peaksid pangadvabatahtlikult Kreeka võlad poole ulatuses maha kirjutama ning mis juhtub siis, kui nad abi küsima tulevad. Ka eeldab päästeplaan Kreeka majandust kasvama hakkavat – no ei näi praegu reaalne. Samas, kui ajutist leevendust tõsiste otsuste tegemiseks kasutatakse, pole kõik veel lootusetu.

Riigieelarve põhiküsimust ei arutata. Riigieelarvet lugema asunud riigikogu liikmed arutavad õhinal seal sisalduvate erinevate kuluridade ümbermängimist, kuid peaküsimus - kas mitte eelarvet ennast kahandada – jääb kahjuks esitamata.

Üliagaruse näide. Eesti enda eurorahade kasutamise kontrollijad tekitasid probleemi, millesarnast varemgi meil ELis ette tulnud. Nimelt leides parandamist väärivaid asju sealt, mida mõni teine riik isegi ei kontrolli, panime Brüsseli sundseisu ja abirahakraane kinni keerama. Räägitakse, et õnneks ajutiselt.