Libedus teehooldajaid jalust ei niida

"Kuna libedusetõrjeks mõeldud soolaga oli vahepeal olukord Euroopas palju kriitilisem kui varem, on mõned soolamüüjad maad, näiteks Saksamaa, kehtestanud piirangud," rääkis ASi Veolia Keskkonnateenused tegevjuht Argo Luude. "Saksamaal lähtutakse põhimõttest, et enne peavad saama oma riigi vajadused rahuldatud ja alles siis lubatakse soola väljapoole müüa."

Soolalaevad on teel Eestisse. Luude ütles, et ehkki nad jäid soola tellimisega tänavu veidi hilja peale, sest polnud selge, kas nad jätkavad riigihanke täitmist Tartus ja Võrus, saavad nad oma kogused lähiajal kindlasti kätte. "Meie tellitud sool peaks peatselt Saksamaalt laevaga sadamasse jõudma. Ja midagi on meil ka eelmisest hooajast laos alles, nii et meie oleme jäätõrjeks valmis," lisas Luude.

Lemminkäinen Eesti ASi Ida-Viru osakonna juhataja Olari Vainokivi kinnitusel hakkasid päris paljud Eesti piirkonnad läinud kevadtalvel jooksu pealt end igaks juhuks turvama ehk tegema kõike selleks, et soola lisakoguseid juurde hankida. "Eestisse õnnestus saada mõned soolalaevad ja pea igasse maakonda osteti mõned sajad tonnid juurde," rääkis Vainokivi. "Ja kui kellelgi kolleegidest ikkagi näpud põhjas olid, siis püüdsime võimaluse korral üksteist aidata. Eestis on ju nii erinevad klimaatilised tingimused, et mõnes maakonnas oli asi hullem."

Tänavapuhastuse ASi juhataja Vello Kingi sõnul püüdsid nad eelmisel talvel soola juurde osta ka inglastelt ja itaallastelt, kuid tulutult. "Lõpuks õnnestus veidi hankida Valgevenest," lausus Kink. Tema andmeil ostsid nad kevadel mitmelt poolt kokku umbes 1000 tonni soola ja nüüd sügisel on lattu jõudnud veel ligi 3000 tonni. "Seda on kokku rohkem kui varasematel aastatel," möönis Kink.

Ka mitmed teised teehooldusfirmad on tänavuseks talvehooajaks igaks juhuks varunud soola rohkem kui tavaliselt. Kui arvestada, et ka soola müügihind on tänavu kerkinud üle kümne protsendi, tuleb ettevõtetel õige palju raha soola alla kinni panna.

"See on paraku meie töö halvem pool, et pead paljusid asju tegema igaks juhuks," tunnistas Vainokivi. "Me ei saa oma tegevust kalkuleerides lähtuda ainult majanduslikust otstarbekusest."

ASi Virumaa Teed juhataja Tarmo Loodi sõnul on hooldelepingud seotud hoolde hinnaindeksiga, mida statistikaamet välja annab. "Hoolde hinnaindeksi tõus ei kata meile näiteks soola kallinemist," tõdes Lood.

Puudust kätte ei tule. OÜ Lääne Teed juhataja Märt Järviku kinnitusel mingit paanikat ei ole olnud ning soolatarned on nüüdseks lahenenud. "Ehkki Saksamaa määras soolale limiidid, nagu omal ajal tehti defitsiitse kaubaga Nõukogude Liidus, saavad minu teada kõik Eesti teehooldusfirmad nii palju soola, kui nad tahavad," lausus Järvik.

Suurem osa Eestisse tarnitavast soolast pärineb Saksamaalt ning see sool transporditakse laevadega meie erinevatesse sadamatesse. Saksamaa soolahangetega tegeleb peamiselt teehooldusfirma OÜ Üle, kellega teistel firmadel on kujunenud aastatepikkune koostöö. Üle tegevjuht Priit Post viibib sel nädalal puhkusel ja keegi teine ettevõttest soolateemat ei kommenteerinud.

Meil soolaga pole probleeme olnud. Eestis on olnud ka suhteliselt stabiilsed talved ja me teame, kui palju meil soola vaja läheb. Ja oleme vajalikud kogused ette ära ostnud. Eeloleva talve soolast on meil pool juba laos. Ostame soola ühe Läti firma kaudu, nemad toovad soola omakorda Valgevenest. Võrreldes eelmise aastaga on Valgevene soola hind tõusnud üle 10 protsendi.

Neil teehooldusfirmadel, kes mere ääres asuvad, on otstarbekam tuua sool Saksamaalt laevadega.