Euro viimane ponnistus?

Neljapäeval ehk vahetult peale võlakirjakriisi paketi kokkupanekut tugevnes ühisvaluuta dollari vastu 2,1% ja liikus päevasiseselt juba 1,4248 dollaril ehk kõrgeimal tasemel pärast septembri algust. Investorid nägid, et kolmeosaline kokkulepe, mis sisaldas endas Kreeka võlakirjade 50% korstnasse kandmist, eurotsooni päästefondi EFRS vahendite tõstmist koos võimendusega 1 triljoni dollarini ja rahasüste pankade tugevdamiseks, võib isegi vilja kanda.

Samas saabus juba reedel turgudele järjekordne pettumus, kuna Itaalia valitsus pidi kümne aasta pikkuste võlakirjade müümisel pakkuma investoritele euroajaloo kõrgeimat intressimäära ehk investorid näitasid taas üles muret (keskmisest riskantsemate) eurotsooni riikide võlakirjade vastu.

Analüütikute meelest võib euro sel nädalal taas nõrgeneda ja põhjuseid selleks on mitu. Nimelt kardetakse, et neljapäeval kogunev Euroopa Keskpank annab märku võimalikuks baasintressimäärade langetuseks. „Ostujuhtide indeksi põhjal võib oletada, et Euroopa on juba majanduslanguses. Ning see on vaid aja küsimus, mil keskpank tõmbab intressimäärasid alla vähemalt 1 protsendini (hetkel 1,50 protsendil – toim.),“ märkis uudisteagentuurile Reuters Nomura Securities valuutastrateeg Jens Nordvig.

Teisalt on sel nädalal koos ka USA keskpank, mis võib anda omalt poolt hoogu juurde dollari tugevnemisele. Nimelt näitas reedel Ühendriikide SKP prognoositust kiiremat tõusu, mistõttu võib keskpank toimuval koosolekul riigi majanduse paranemist isegi kiita. Samuti võtsid head numbrid maha nende investorite hoogu, kes usuvad kolmandasse kvantitativsesse lõdvendamisse ehk uude rahatrükivooru.

Lisaks on loomulikult üleval küsimus, et kuidas eurotsooni päästefondi EFRSi suurendamiseks raha leida, kas triljonist eurost ikka piisab ja mis see võib kõik eurotsooni riikidele lõpuks maksma minna.