Riigikontroll: kalli haiglatehnikaga käiakse ebaefektiivselt ümber

Auditi tulemusena leidis Riigikontroll, et sotsiaalministeerium ei ole viimaste aastate jooksul astunud valdkonna koordineerimisel olulisi samme ning selle tulemusena saavad patsiendid samaliigilistest haiglatest erisuguse kvaliteediga teenust, kompuutertomograafid üldhaiglates ei tööta endiselt optimaalse koormusega ja kõik haiglad ei suuda piisavalt seadmetesse investeerida.

Riigikontroll hindas 2008. aasta auditile järgnenud järelauditis, kas patsientide võimalused saada neile vajalik uuring on paranenud. Leiti, et uuritud patsientide hulk on viimastel aastatel kasvanud märkimisväärselt, kuid endiselt on üle 12% insuldikahtlusega patsiente, kellele sellist uuringut õigel ajal ei tehta.

Kerge peatraumaga patsientidest ei ole vajalikku uuringut saanud pea 43%. Risk uuringust ilma jääda on oluliselt suurem nendel patsientidel, kes satuvad esmalt enda kodumaakonna haiglasse, kus kompuutertomograafi pole (Põlva, Jõgeva, Rapla ja Hiiumaal), ja erinevatel põhjusel ei saadeta patsienti kohe edasi haiglasse, kus seade olemas on.

Nii nagu kolme aasta eest hindas Riigikontroll ka nüüd, millise koormusega Eesti haiglatesse soetatud kompuutertomograafid töötavad. Keskmiselt oli nende töökoormus kasvanud veerandi võrra ning suurtes haiglates oli see isegi üle kahe korra suurem optimaalsest. Maakonnahaiglates, kus koormus on küll tõusnud, jääb see keskmiselt siiski vaid 65% juurde optimaalsest.

Kolm aastat tagasi lõppenud auditis leidis Riigikontroll, et röntgeniseadmed on keskmiselt kümme aastat vanad. Nüüd on röntgeniseadmete keskmine vanus küll vähenenud, kuid kui varem oli röntgenite keskmine vanus nii suurtes kui ka väikestes haiglates sama, siis nüüd on maakonnahaiglate röntgeniseadmed vanemad kui Eestis keskmiselt.

Viimaste aastate jooksul on uue röntgeniseadme soetanud vaid paar maakonnahaiglat. Riigikontrolli hinnangul on see problemaatiline, kuna kompuutertomograafide soetamise tippajal 2006.–2007. aastal lükati edasi röntgeniseadmete ostu, kuid nüüd selgus, et ka hiljem ei ole suudetud neid uuendada. Röntgeniseadmete vanusest ei tulene inimeste tervisele ohtu, kuid uued seadmed annavad diagnoosimiseks paremad võimalused.

Riigikontrolli hinnangul on kõik auditis välja toodud probleemid suuremal või vähemal määral seotud haiglavõrgu üldiste probleemidega, millele Riigikontroll juhtis tähelepanu juba 2010. aastal lõppenud auditis „Haiglavõrgu jätkusuutlikkus“.  

2008. aastal leidis Riigikontroll oma auditi „Meditsiiniseadmete soetamine ja kasutamine tervishoiuasutustes“ tulemusena, et osa haiglaid ei kasutanud kalleid meditsiiniseadmeid efektiivselt ja röntgeniseadmed ei vastanud tänapäeva nõuetele.

Isegi kui patsient elas sellises piirkonnas, kus oli olemas talle vajaliku uuringu tegemiseks asjakohane seade, ei tehtud siiski mitte kõigile sellistele patsientidele uuringut.

Valdkonnas leiti ka teisi probleeme: puudusid kriteeriumid, millest haiglad saaksid seadmeid soetades lähtuda; puudu oli ka vajalikust personalist ning riigil polnud ülevaadet seadmete arvust, paiknemisest ja funktsionaalsusest. Riigikontrolli hinnangul oli riigi tegevus meditsiiniseadmete valdkonna juhtimisel tagasihoidlik.