Baltika võib teha uue emissiooni

Baltika teatas eile börsi kaudu investoritele, et hoolimata majandustegevuses tehtud muudatustest on aktsiaseltsi netovara alla poole aktsiakapitalist. See tähendab, et ettevõttel tuleb tõenäoliselt aktsiakapitali vähendada või siis korraldada lisaemissioon.

Baltika juht Meelis Milder nimetas aktsiaseltsi netovara kahanemist alla poole aktsiakapitalist, mida äriseadustik ei luba, tehniliseks probleemiks.

"Meil aasta sees on korraks n-ö tehniline omakapitali suhte probleem tekkinud aktsiakapitali," ütles Milder. "Mitte aasta tasemel, vaid üheksa kuu tulemuste põhjal, kus aasta raskeimad kvartalid on seljataga ja kasumlik kvartal käimas."

Ettevõtte börsiteate peale käis Baltika aktsia hind eile päeva sees 8,9 protsenti miinuses, makstes 0,439 eurot, mis on 2004. aasta tase. Aktsia sulgus 0,46 euro peal, mis on -4,56%.

Äripäeva pärimise järel, miks ei ole Baltika aktsial vaatlusmärget, reageeris NASDAQ OMX Tallinna börs vähem kui tunni aja pärast aktsiale vaatlusmärke lisamisega. Börsi juhatuse otsusel lisati märge, kuna ettevõtte majandusliku olukorra keerukuse tõttu on väärtpaberite väärtus ebaselge. Samuti pole Baltika vaatamata börsi nõudmisele börsiteates teatanud, millised abinõud kavatseb ta olukorra lahendamiseks tarvitusele võtta.

Ettevõte lubas vaid, et esialgselt planeeritust nõrgemate neljanda kvartali tulemuste korral võtab juhtkond tarvitusele vajalikud abinõud ja informeerib nõukogu poolt heakskiidetud tegevuskavast ettevõte investoreid börsisüsteemi kaudu.

Emissioon väga tõenäoline. Trigon Capitali fondijuhi Mehis Raua hinnangul viitab Baltika eilne teade oodatust nõrgematele neljanda kvartali tulemustele, kuna ettevõttel on juba teada 1 kuu ja 7 päeva müüginumbrid. Kuna kolmanda kvartali lõpus oli ettevõtte rahapositsioon pangas otsakorral ja võlad hankijatele viimaste aastate kõrgtasemel, siis valmistab Baltika tema sõnul aktsionäre ette järjekordseks emissiooniks.

Ka investor Arvo Nõges on arvamusel, et 60protsendilise tõenäosusega korraldab Baltika uue emissiooni ja 40protsendilise tõenäosusega müüb ettevõte end väheatraktiivse hinnaga kellelegi maha. "Kurb on vaadata selle ettevõtte eksisteerimise piinu ja aktsionäride vaevusi. Isiklikult tundub Meelis Milder tore inimene, aga Baltika juhina on ta kahjuks lõpptulemusena libastunud," tõdes Nõges.

LHV Panga vanemanalüütik Kristo Oidermaa nentis, et kuna eelmise emissiooniga kaasatud raha on osati juba käibekapitali investeeringuteks kasutatud, siis seega väga palju reserve Baltikal tõepoolest pole.

Raha igal juhul vaja. "Lisaks kartusele neljanda kvartali ees tuleb arvestada, et järgmise aasta esimene kvartal on hooajaliselt nõrk periood ettevõtte jaoks ning seetõttu on olemas arvestatav võimalus, et Baltikal võib uuesti lisaraha vaja minna," lausus Oidermaa.

Analüütik juhtis tähelepanu asjaolule, sarnane olukord oli ka Arco Varal 2010. aastal, kes tollal vähendas aktsiakapitali. Arco Vara näitel võib

Oidermaa sõnul aga aktsiakapitali vähendamisest piisata, et täita seaduse nõuded, ning väljamakseid ei oleks vaja teha. "Teine küsimus on hoopis, et kui eelarve või finantsootused ei täitu, siis kas ja kui palju ettevõttel lisaraha võiks vaja minna," selgitas ta seda, et kui ka tehniliselt oleks võimalik emissiooni vältida, siis tegelikult on firmal ikka raha vaja.

Swedbank ootab analüütik Risto Hundi kinnitusel Baltikalt aktsiakapitali vähendamist, kui neljandas kvartalis ei tule piisavalt tugevad tulemused. "Meie ei ole nii optimistlikud kui Baltika juhtkond, mistõttu meie baasstsenaarium näeb ette aktsia nominaalväärtuse alandamist," kirjutas ta.

Swedbank säilitas aktsiale antud hoia-soovituse ja 53 eurosendise hinnasihi. LHV ootab Baltikale neljandas kvartalis kasumit, kuid kui müügikasv tõsiselt aeglustub, nagu ettevõte kardab, siis püsib selle eesmärgi kohal tõsine risk.