Esmaspäev 16. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Krediidipank saab uue suuromaniku - kireva minevikuga šveitslase

Birjo Must 17. november 2011, 00:00

Juulis kirjutas Äripäev, et eestlaste juhitava ja siinse pangandusturu suuruselt viienda tegija Krediidipanga enamusosalus on libisenud hämarate offshore-firmade kätte, millest kuus asus Küprosel ja üks Briti Neitsisaartel. Nüüd on need firmad omanikeringist kadumas. Lisaks Moskva Pangale müüs osaluse Krediidipangas ka kaks Küprose firmat - Lazuron Investments Ltd ja Olix Holding Ltd - ning panga juhtide ettevõtted Firmex Investeeringud ja Genovia Invest. Lepingute järgi müüb Moskva Pank aktsiad Šveitsi firmale RLS Finance SA, millest saab Krediidipanga suurim aktsionär 44% osalusega.

"Meil on hea meel, et kui finantsinspektsioon tehingu heaks kiidab, saab üle 50%-l meie omanikest olema konkreetne nimi ja nägu," rõõmustas Krediidipanga juhatuse esimees Andrus Kluge.

Suund varahaldusele ja privaatpangandusele. Kluge on enda väitel rahul, et Moskva Pangaga suudeti lõpuks saavutada kompromiss ning leiti uus investor, kes on Krediidipangast huvitatud. "Oleme läbi töötanud ühise äriplaani. Meie ootused on head, sest nad toovad sisse varahalduse ja privaatpanganduse teadmisi, mida meil praegu ei ole," loetles Kluge tehingu positiivseid külgi.

RLS Finance leiti Kluge kinnitusel tänu sellele, et mõlemad pooled vaatasid finantsringkondades avasilmi ringi. Firma tuumikaktsionäri Riccardo Tattoni sõnul tal mingeid suhteid Moskva Panga eksjuhtidega ei ole ja pakkumiseni jõuti vahendajate kaudu. Samuti puuduvat tal eelnev seos Eestiga.

Tehingu suurust pooled avalikustama ei soostunud, sest leping pole veel finantsinspektsiooni heakskiitu saanud. Äripäeva andmetel võis hind jääda 15 miljoni euro kanti. "Kui te nii ütlete," jäi Tattoni napisõnaliseks. Tema äripartner Raphael Hardrick pahvatas aga summat kuuldes naerma.

Mineviku varjud. Kahjuks pole omanikuvahetus Krediidipanga kohal taevast siiski päris klaariks löönud, sest Tattoni on Šveitsi ajalehtede Suisse & Régions ja Economie & Finance väitel olnud kahtlusalune kahes suures kelmuses.

"Tattonil on olnud Šveitsis palju pahandusi," kinnitas Šveitsi ajakirjanik Sylvain Besson, kes on enda sõnul Tattonist kirjutanud terve rea artikleid.

Artikleist selgub, et esimest korda sattus Tattoni Prantsusmaa kohtu pihtide vahele ligi 10 aastat tagasi, kui avalikustati nn Lipsky skandaal. Sajandi suurkelmiks nimetatud Claude Lipsky teenis ainuüksi Šveitsis oma kurikavala plaaniga 50 miljonit franki.

Petuskeemis oli osaline ka firma SFP, mille suuromanik oli Tattoni. Lipsky kasutas Tattoni firma luksuslikke ruume ja pangakontot. Bessoni sõnul peteti skeemiga raha välja pensionil sõduritelt ja ohvitseridelt. Tattoni oli enda sõnul kuritegelikku võrku sattunud tahtmatult. "Etendasin vaid postkasti rolli!" väitis mees.

Samal ajal uuriti ka teist Tattoniga seotud juhtumit. See haakus investeerimisfirma Hobbes-Melville kõmulise pankrotiga. Ameeriklane William Fogwell kadus koos 140 miljoni dollariga ja avas konto firmas, mille suuraktsionär oli Tattoni perekond. Tattoni eitas ka sel juhul seaduserikkumist. Tema sõnul soovitasid talle firmat kliendiks vahendajad. Pealegi väitis Tattoni, et ameeriklastest pankurid hoidsid raha ka teistes pankades. Tattoni eitas lõpuni, et oleks jänkide äri hämarast iseloomust midagi teadnud ja kohuski ei suutnud vastupidist tõestada.

Otsisime võimalust tegutseda Euroopa pankade kaudu ja Krediidipank rahuldas meie soove, rääkis RLS Finance'i tuumikaktsionär Riccardo Tattoni.

Miks otsustasite investeerida Krediidipanka? Esiteks tegutseme Šveitsis juba üle 30 aasta. Šveits peab hakkama kohanduma uute Euroopa reeglitega, mis hakkab omakorda mõjutama Šveitsi atraktiivsust. See on põhjus, miks hakkasime otsima võimalusi tegutsemiseks Euroopa pankade kaudu. Pärast aastast uurimistööd leidsime selle võimaluse. Võtsime arvesse Eesti tugevusi, näiteks stabiilset rahandussüsteemi. Tunneme ennast siinsete eetiliste normide ja reeglite koha pealt kindlalt.

Kust tuli esialgne idee? Kas keegi kutsus Teid siia? Ei. Selles maailmas ei tehta kutseid ja neid ei loeta ajalehest. On inimesed, kes teevad turu-uuringuid ja teavad, kui keegi tahab midagi müüa või osta. Mõnikord teavad nad seda isegi enne, kui keegi hakkab reaalselt müüma. Sealt me võimaluse leidsime, kontakteerusime Krediidipanga juhiga ja tegime paar koosolekut.

Kas Teil on ärisuhteid Moskva Panga endiste juhtidega? Ei, kahjuks ei tea neist kedagi, aga olen nende kohta palju lugenud. Kõik räägivad neist inimestest ja olen huvitatud nendega kohtumisest, kuid ei midagi enamat.

Mis oli tehingu hind? Selle üle käivad veel läbirääkimised, lõpuks saab see avalikuks.

Äripäeva arvutuse järgi on hind 15 miljonit eurot? Kui te nii ütlete! Ma ei hakka seda kommenteerima. Ka lihtsa analüüsi põhjal saab hinna arvutada, kuid tegelikult sõltub see paljudest teguritest.

Kas plaanite tulevikus veel Krediidipanga aktsiaid osta? Kui finantsinspektsioon kiidab selle tehingu heaks, siis vaatame edasi. Praegu keskendume sellele, kuidas pangale uut lisaväärtust anda, pank uutele välissuhetele avada ja hea äriplaan luua. Need on praegu ainsad punktid. Hiljem on alati aega osta, isegi kui hind on kõrgem.

Kas osalust Krediidipangas ihkasid teisedki huvilised? Pean ütlema, et see pole meie probleem. Me allkirjastasime tehingu ja ootame nüüd inspektsiooni heakskiitu.

Kui tuttav olete Eesti pangandusega? Olen väga tuttav pangandusega ja see on igal pool väga sarnane. Tean, et siin on palju panku. Olen 30 aasta jooksul juhtinud mitut ettevõtet, olen asutanud ühe panga ja selle ka maha müünud. Euroopa pankadel on üsna sarnased reeglid, probleem on keel, kuid toimimismehhanism on sarnane.

Millised on Teie hinnangul Krediidipanga tugevused ja nõrkused? Teame, millesse siseneme. Pangal pole nõrkusi, see on lihtsalt parim lahendus meie soovidele. Me ei ole siin, et müüa, vaid selleks, et ehitada.

Missugune on Teie plaan Krediidipangaga? Peamine fookus ja strateegia on viia osa pangast privaatpangandusse, mingil määral ka investeerimispangandusse. Tuleme ise Šveitsist, meil on kontorid Genfis, Dubais, Hongkongis ja esindajad Londonis. Plaan on selline, et tehingud tehakse kõik Tallinnas - siia jäävad juhtimine ja tegevus - kuid kliendid tulevad ka mujalt. Meie peamine eesmärk on avada Tallinn klientidele, kes tulevad näiteks Itaaliast ja Prantsusmaalt.

Kas on plaanis Krediidipank tulevikus börsile viia? Miks mitte. Et olla börsil noteeritud, peab täitma teatud tingimused. Kunagi hiljem võib see olla üks võimalus. Igal juhul hakkab pank mängima olulist rolli Eesti majanduses.

Arvan, et olen (tähtsuselt - toim) kolmas või neljas vastaja küsimusele, kuidas mõjutab Krediidipanga omanikuvahetus Eesti pangandusturgu. Kõige olulisem vastus peaks tulema Krediidipanga juhtidelt. Ega ma tehingust palju tea. Krediidipanga omanikeringiga oli varem segadust ja asjaga tegeles finantsinspektsioon. Loodan, et teade on tulemus omanike ja inspektsiooni koostööst. Loodan, et inspektsioon on protsessiga kursis ja andnud oma toe. Vähemasti väliselt on olukord stabiliseerumas ja see on hea märk. Kui suurt mõju omanikuvahetus pangale avaldab, ei oska ma veel öelda. Praegune aeg on pankadele keeruline, jälgin seetõttu vajaliku kapitali olemasolu Eesti pankades, kapitali piisavust ja pankade likviidsust, mida võiks muidugi rohkem olla.

Hea meelega ma seda üldse ei kommenteeriks. Omanikuvahetus ei too kaasa suuri mõjusid, kuid arvan, et mida avatum on panga omanikering, seda parem.

Kuna omanikevahetuse kohta on praegu veel vähe infot ning uus omanik ei ole oma plaane lähemalt avaldanud, on raske hinnangut anda. Omanikevahetusel ei tohiks siiski olla suuremat mõju Eesti pangandusturule, kuna uueks omanikuks ei saa mõni suur rahvusvaheline pank.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. December 2011, 16:39
Otsi:

Ava täpsem otsing