Rõõm kaamosest

Neli aastaaega pakuvad toredat vaheldust: suvel on soe, sügisel värvilised lehed, talvel saab suusatada ja hõõgveini juua ning kevadel kõike tärkamas näha. Ja nii igal aastal.

November pakub selles vahelduses kõige raskemat ja väljakutsuvamat aega - oktoobris maha langenud värvilised lehed on muutumas huumuseks, valgus asendub hallusega ning päike tõmbab ette pilvekardina. Ilmselt ei jõudnud esivanemad siia territooriumile novembris, sest sel ajal ei tahaks siin ükski terve mõistusega inimene elada.

Samas soosib aasta jubedaim kuu seda, milleks suvel raske aega ja raatsimist leida - tubase kultuuri nautimist. Kes ikka rannas peesitamise asemel end tumedasse kinosaali tahaks toimetada? Kuidagi patt tundub end sellest ilusast siis välja rebida.

Nüüd aga ei pea selliseid süümepiinu tundma. Mõnus on sombuse ilmaga ühest näitusesaalist teise jalutada, teatri laiast repertuaarist endale midagi meelepärast vaatamiseks leida või lihtsalt niisama kodus raamatut lugeda.

PÖFFi sünnipäeva puhul tasub sügismasenduse eest praegu ka kinosaali peitu pugeda ja festivali vitamiiniprogrammist ehk heatujufilmide erivalikust midagi vaatamiseks valida. Kui karmil ajal mitu naerupahvakuid tekitavat linateost ära vaadata, peaks pealetükkiv, rõske ja hall kaamos end turvalises kauguses hoidma. Eile algas ka Jõulujazz, mis nootide ja meloodiatega sama teha aitab.

Varsti tuleb lumi. Ja jõulud. Ja siis hakkab jälle iga päevaga valgemaks minema.