Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Poola valitsus tõmbas Toomasele mütsi pähe

Romet Kreek 02. detsember 2011, 00:00

Tõsist tuska valmistas vasekaevandaja KGHM Polska aktsia. Kuigi ettevõtte tulemused olid head, teavitas Poola valitsus ettevõtteid metallimaagi kaevandamise maksu tõstmise plaanist, et riigieelarvet täita. Sisuliselt tõmmati Toomasele ja teistele investoritele lihtsalt müts pähe. Aktsia reageeris uudisele järsu kukkumisega. Suurim omanik on KGHMis Poola riik (osalus 32%).

"Kasvanud maksukoormus võib suurendada riski ettevõttele, kes istub suure rahahunniku otsas," ütles Erste Banki analüütik Piotr Lopaciuk Reutersile. "Kõik oleneb valitsuse isust."

KGHM on prognoosinud selle aasta kasumiks 9,64 miljardit zlotti, mis oleks läbi ajaloo suurim Varssavi börsil oleva ettevõtte aastakasum, kuna ettevõte müüs mobiilsideoperaatoris osaluse ja teenib vase kõrgemast hinnast. Ettevõte plaanis tagasi osta kuni kolme miljardi zloti eest aktsiaid ja võtta üle ühe Kanada ettevõtte, et laiendada rahvusvahelist haaret.

Ettevõtte kolmanda kvartali kasum oli rekordilised 3,2 miljardit zlotti, ületades analüütikute 2,74 miljardi zlotist ootust. Loo moraal on lihtne - ükskõik kui edukalt suudetakse ettevõtet majandada, on poliitikud ikka võimelised suurt pilti ära rikkuma.

Poola ei ole ainus riik, kes Ida-Euroopas makse tõstab või uusi makse kehtestab. Ungari on selles vallas veel aktiivsem olnud. See tekitab küsimuse, kas Kesk- ja Ida-Euroopa väärib üldse aktsiainvesteeringuid. Trigon Fundsi fondijuht Mehis Raud kirjutas Äripäevas, et Ungaris on mitmel sektoril/ettevõttel poliitilise otsuse tõttu võetud mitmeks aastaks ära 20-30 protsenti puhaskasumist. Valitsuste põhimõte, et võtame raha sealt, kus seda on võtta, näib küünilisena, selle asemel et otsida võimalusi kulutusi kärpida.

Hästi ei ole läinud ka Briti luksuskaupade kompanii Burberry aktsial. Rahavoopõhiselt lisandus 1. novembril kontole oktoobris juurde ostetud Burberry 200 aktsiat. Jättes kõrvale Royal Vopaki,

KGHMi ja Microsofti, olid omade maade vääringutes aktsiakõikumised kuu lõpuks võrreldes eelnenud kuu lõpuga väikesed, mahtudes pluss-miinus kahe protsendi sisse. Microsofti aktsia hind langes 3,9 protsenti, KGHM 14,2 protsenti. Tõelist sära näitas Royal Vopaki aktsia, mille hind tõusis kuuga 9,1 protsenti.

Royal Vopaki aktsia tegi novembris kõigi aegade kõrgeima taseme. Ettevõtte finantsdirektor Jack de Kreij ütles, et nõudlus etanooli järele hakkab taas kasvama 2012. ja 2013. aastal, mistõttu võib teatud osa laostamisvõimsusest USAs ja Euroopas saada paremat rakendust. Kolmandas kvartalis kasvas kütuste, kemikaalide jms ladustamisega üleilmselt tegeleva ettevõtte ladude kasutus mulluselt 92 protsendilt 93 protsendile. Ettevõtte EBIT-kasum kasvas aastaga seitse protsenti, 121,3 miljonile eurole võrreldes analüütikute prognoositud 114 miljoni euroga.

Aktsiate osakaal tõusis 29 protsendilt 31 protsendile. Portfell ise kasvas kuu ajaga 0,31 protsenti ehk 561,66 euro võrra, 182 997,32 eurole. Portfelli käekäik oleks olnud oluliselt hullem, kui kuu viimasel päeval poleks toimunud korralikku rallit.

Mida edasi teha? Võlakriis on süvenenud. Ettevõtlusringkondades, pankades ja ka poliitikute seas räägitakse euroala võimalikust lagunemisest. Poliitikud ei ole suutnud ohjata võlakriisi levikut. Kas on oodata läbimurret?

On võimalus, et keset väga negatiivset meelestatust võib tulla pauk luuavarrest ehk täiesti ootamatu aktsiatururalli, millele ei osatagi põhjust leida. Lihtsalt kõike ollakse nii palju müüdud. Seda võiks ka tõlgendada jõulurallina.

Ei saa ka välistada seda, et poliitikud suudavad muuta väljavaadet veel segasemaks. Aktsiaturu aastalõpu tõus ei pruugi sel aastal materialiseeruda.

Juttudest ja plaanidest ei ole enam mõtet rääkida, sest tehtud plaanidki on läinud vett vedama, vaja on tegusid. Kui euroala jätkab teovõimetult, ei pruugi see võlaliit olla jätkusuutlik.

Ikka on kõige pimedam enne koitu. Kui vaadata, kui kiiresti mistahes uudise peale, mida võib ehk väga kaheldavalt positiivsena tõlgendada, loobitakse raha tagasi aktsiatesse, toob see suuri tõusupäevi. See tekitab küsimuse, et kas me ikka oleme näinud aktsiaturgude kapituleerumist, kui kuum raha ülehelikiirusel on valmis riski võtma ja sealt kohe väljuma, kartes võtta pikaajalisemat vaadet.

Võib juhtuda sedasi, et tee mida tahes, ikka on põhjust hiljem kahetseda. Kui suurelt osta, võib selguda, et midagi läheb suures plaanis valesti ja kogu investeerimisidee võib osutuda ebaõnnestunuks.

Teine äärmus on müüa aktsiad ja ronida rahasse, et siis näha, kuidas turg on põhja teinud ja toimub ootamatu, võimalik, et aastaid kestev jätkusuutlik ralli - mõelge 2009. aasta peale. Üks uudis ja päev oli toona eelmisest järjest kohutavam ja sedasi nädalaid jutti, kuid praegu sellist pessimismi aktsiaturul liikumiste pealt näha ei ole. Seda ka ei pruugi tulla.

Kolmas võimalus on säilitada olemasolev olukord ehk vähesel määral aktsiaid ja piisavalt raha, et saada osa mõningasest tõusust, omades ka riski raha kaotada, kuid kui olukord läheb väga halvaks, on raha, et madalamatel tasemetel aktsiad osta.

Kui aga realiseerub jätkusuutlik tugev ralli, on põhjus valada krokodillipisaraid - võimalik, et pika aja hea ostukoht sai maha magatud.

Häid otsuseid!

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. December 2011, 09:04
Otsi:

Ava täpsem otsing