Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

TOP 100: Masuaja tegijad

Kristina Traks 02. detsember 2011, 00:00

Kuigi masu vaevalt et ühtki firmat puudutamata jättis, leidub Eesti suuremate firmade TOP 500s tervelt 78 firmat, kes aasta varem sealt edetabelist puudusid, kuid suutsid majandussurutise tingimustes ikkagi märkimisväärselt areneda.

Näiteks leiame 500 suurima käibega ettevõtte hulgast nüüd lasterõivaste õmblemisega tegeleva OÜ Lenne, kes on varem küll olnud kuus korda gasellettevõte, kuid suurte hulka polnud seni veel mahtunud.

Lenne juht ja üks omanikke Urmas Leeman ütles, et ettevõtte areng on 20 aasta jooksul olnud üsna ühtlane, suuremate tagasilöökideta ja ka ilma väga suurte hüpeteta. "Eelmisel aastal oli meie kasv tavapäraselt mõõdukas ehk natuke suurem kui 10 protsenti," sõnas ta. "Pigem läks halvasti Eesti siseturule orienteeritud firmadel, kuid meiesugused eksportöörid väga masu ei tunnetanud."

Tänavuse aasta kohta ütles Leeman, et see tuleb käibekasvult suurem kui tavaliselt - eksporditurgudel läheb hästi, tellimused on suured.

Metalli kokkuostuga tegelev AS Kuusakoski lendas neljandast sajast 2009. aastal päris edetabeli etteotsa - 26. kohale. Kas masu läks siis vanarauafirmast päris mööda? "Ei läinud, meil oli vägagi masu. Kui 2008. aasta septembris maailmaturul vanaraua hinnad kukkusid 60-80 protsenti, tuli tõde majja," rääkis Kuldar Suits, kes juhib Kuusakoski Balti ja Poola äri. "Alustasime kohe oma organisatsiooni õhemaks tegemist, vähendasime ja kärpisime kulusid kõikjalt, kust vähegi sai."

Suits rääkis, et 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta alguses vähendas ettevõte töötajate arvu kokku 600-lt 200-le. "Raske ja keeruline oli seda teha, vastuseisu oli muidugi palju," kirjeldas ta. "Koondasime nii ilusasti, kui vähegi võimalik oli, ja täna saan ma öelda, et paljud inimesed oleme tööle tagasi kutsunud ning nad on hea meelega tulnud."

Tänu ümberkorraldusele tipptulemus. Eelmise aasta edust rääkides ütles Suits, et siis hakkas ettevõte juba inimesi uuesti juurde palkama ning kuna oldi harjunud ümberkorraldatud tööga, tehti kogu Balti ja Poola regiooni peale tipptulemus. "Aga ega meid 2011. aasta edetabelist ilmselt nii kõrgetelt kohtadelt enam ei leia, sest praegu meil suuri hüppeid tulemustes enam pole, käib stabiilne töö," ütles ta. "Uudistest hakkame vast läbi käima hoopis näiteks bioenergia kontekstis, meil on ses vallas ärihuvid."

Danske Bank A/S-i Eesti filiaal tõusis edetabelis aastaga kolmsada kohta. Firma juhataja Aivar Rehe sõnul on heade tulemuste taga samuti tugev kulude kontroll, kulud vähenesid kokku aastaga 10 protsenti. See omakorda kasvatas ettevõtte kasumlikkust. "Meie tööjõukulud ei kasvanud ja uusi tooteid ei pakkunud me eriti aasta teisel poolel kuigi aktiivselt," rääkis Rehe. "Kui juulis sai selgeks, et krooni ja euro kurss jääb muutmatuks, ühtlustusid kroonihoiuste hinnad eurohindadega, valuutariskid alanesid ning see andis pankadele kokkuvõttese väikese täiendava neto intressitulu."

Samuti umbes 300 kohta aastaga kerkis Rocca al Mare Kaubanduskeskuse AS, mis tegeleb kaupmeestele poeruumide rentimisega. Võib öelda, et eelmise aasta hea tulemuse taga on Rocca al Mare kaubanduskeskuse laienduse edukas käivitumine ning varade väärtuse kasv.

"Laienduse tulemusena keskuse pind kahekordistus ning rentnike arv kasvas kokku 170ni," rääkis ettevõtte tegevjuht Mati Pops. "Meil oli juba enne laiendust tugev ankurrentnik toidupoe näol olemas, kuid nüüd lisandus Tallinna üks tugevaim moepoodide valik ning eraldi - nagu me seda ise nimetame - toitlustuse kvartal."

Need muudatused kasvatasid kogu keskuse külastatavust võrreldes laienduseelse ajaga enam kui poole võrra, selgitas Pops.

Kuidas ettevõttel tänavu läheb? Siin ütles Pops, et kui vaadata laiemalt Cityconi (Rocca al Mare keskust haldava firma omanik, ka Kristiine ja Magistrali keskuse omanik - toim) kontseni, siis eriti oodatakse tulemustele positiivset mõju Kristiine keskuselt ja järgmisel aastal on kord uuenenud Magistrali keskusel tulemusi näidata.

Suurimad tõusjad - tootmis- ja tööstusettevõtted. Suurimad tõusjad tänase Äripäeva vahel eraldi ajakirjana ilmunud edetabelis on G.S.G Metal AS, Kuusakoski AS ja Molicorp Silmet AS. Nemad lendasid TOP 500 esiviiekümnesse lausa neljasajandatelt kohtadelt. Umbes sama kiire lennu on aastaga teinud ka veel UPM-Kymmene Otepää, Estonian Cell ja Silberauto.

Kui vaadata eelmise aasta majandustulemuste põhjal koostatud edetabelis kerkijaid üldiselt, siis paistab silma, et majanduskriisi lõpufaasis olid suuremad tõusjad tööstus- ja tootmisettevõtted, kes aasta varem olid samalaadses edetabelis kolmandas-neljandas sajas. Ja muidugi on tõusjad ka pangad.

Langejad tulevad ehitus- ja meditsiinivaldkonnast. TOP 100st langesid teise saja sisse kõik suuremad mobiilsideoperaatorid

Eesti edukaima ettevõtte tiitliga pärjas Äripäev eile õhtul toimunud TOP 100 auhinnagaalal tööstusfirma PKC Eesti. Intervjuud ettevõtte juhi Jani Kiljalaga saab lugeda tänase Äripäeva vahel ilmunud eriväljaandest.

Eelmise aasta kasumi kasvu edetabeli tipus troonivad pangad ning nende järel monopol Eesti Energia, selgub täna ilmunud Äripäeva eriväljaandest "Eesti edukamad ettevõtted 2010".

Enne kui pankade ja riikliku energiafirma tulemustest hakata tegema kaugeleulatuvaid järeldusi, et "no küll alles koorivad", tasub vaadata numbrite taha. Swedbank juhib kasumi kasvu edetabelit võimsalt, aasta tagasi ei mahtnud ta sama pingerea esimese saja sisse. Võrreldes 2009. aasta tulemusega pööras ettevõte toonase Eestist teenitud 78 miljoni eurose kahjumi sama suureks kasumiks.

Laenuportfell paranes. Swedbanki finantsdirektor Eestis Heiki Raadik ütles, et eelmise aasta tulemuse taga on laenukahjumite oluline vähenemine. "Laenuportfelli olukord tervikuna paranes ning probleemsete laenude kasv pidurdus," rääkis Raadik. "Kui 2009. aastal oli laenukahjum 245 miljonit eurot, siis 2010. aastal kahanes see 104 miljoni euroni, ja laenukahjumite vähenemine andis 90 protsenti kasumite kasvust."

Aivar Rehe juhitud Danske Banki Eesti filiaal oli kasumi kasvu edetabelis teisel kohal. Põhjuseks siiski mitte teenuste erakordne kallinemine, vaid kulude kokkuhoid. Kas pangad peavadki olema kasumi kasvu edetabelis kõige ees? "Kui vaadata, mis praegu toimub Läti ja Leedu panganduses, siis ütlen, et jah, kasumi kasv ja tulemuslikkus on väärtus pangale ja klientidele. See näitab, et pangandussüsteem on terve ja kõrge efektiivsusega," märkis Rehe. Ehk numbrite keeles: Sampo pank (aasta tagasi kandis ettevõte veel Sampo nime - toim) toimis 2010. aastal kulu/tulu suhtega 38,3 protsenti, mis vastas panga ootustele ja oli juhtiv Eesti panganduses..

Sellelt aastalt ootab Rehe samuti tulemusi, mis ettevõtte taas sarnaste edetabelite etteotsa viiks. "Üheksa kuu tulemused lubavad arvata, et jah, oleme järgmisel aastal ka kõrgetel kohtadel," ütles ta.

Neljandalt kohalt kasumikasvatajate edetabelist leiame riikliku elektrifirma Eesti Energia. Ei maksa aga kohe arvata, et kasum korjati kokku eestimaalaste taskutest, sest Eesti Energia juhi Sandor Liive sõnul tuli kaks kolmandikku ärikasumist hoopis avatud turgudele elektrienergia müügist ehk teistest Balti riikidest ja Põhjamaadest.

Riigifirma kasum kasulik kõigile. Liive ütles, et ühiskonnale on loomulikult kasulik, kui riigiettevõte kasumit teenib. "Eesti Energia maksis 2010. aastal Eesti riigile enam kui 109 miljonit eurot dividende, millega me toetame avalike teenuste osutamist Eestis," rääkis ta. "Kasum annab meile investeerimisvõimaluse, lõviosa investeeringutest läheb ju Eesti elektrivõrgu kvaliteedi tõstmiseks ja elektritootmise arendamiseks."

Äripäeva koostatud kasumlikkuse edetabeli eesotsas troonib vähetuntud firma Capfield OÜ. Tegemist on Paul Oberschneideri juhitud valdusfirmaga, kes suutis eelmisel aastal teha igast kroonist kolm. Siiski, nagu selgub ettevõtte aastaaruandest, tuli lõviosa tema teenitud kasumist hoopis kinnisvara ümberhindlusest. Ühegi töötajata ettevõte rendib oma tütarfirmade kaudu selliseid kaubanduskeskusi nagu Tondi Selveri hoone, Norde ja Lasnamäe Centrum, Bauhausi ehituspoe hoone Tallinnas jpt.

Kolmekohalise numbriga sai mõõta ka Rocca al Mare Kaubanduskeskuse ASi kasumlikkust. Siin ei ole siiski tegemist keskuse rentnikelt viimase naha nülgimisega, vaid hea kasumlikkuse tõi kaubanduskeskuse laienduse avamine eelmisel aastal.

"Mõistagi oleme tõstnud efektiivsust ettevõtte sees ning head numbrid saavutanud tänu suurepärasele meeskonnale. Rendihindade asjus oleme olnud piisavalt paindlikud ning vaadelnud iga juhtumit eraldi, mis on taganud ligi 100protsendilise täitumuse," vastas ettevõtte juht Mati Pops.

"Tõsi, rentaabluse protsent on kõrge, kuid tuleb arvestada, et see on proportsioonis Cityconi (Rocca al Mare Kaubanduskeskuse ASi omanik - toim) mahukate investeeringutega. Viimase kuue aastaga on Cityconist saanud üks suuremaid varade omanikke Eestis, kellele kuuluvad lisaks Rocca al Mare kaubanduskeskusele ka Kristiine keskus ning Mustamäe südames asuv Magistral," lisas Pops.

Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Jaak Saarniit ütles ettevõtte kõrget rentaablust (koht 13, 46% - toim) kommenteerides, et tavapärasest kõrgema rentaabluse taga on erakorraline varade müük, mis toimus valitsussektori tasakaalu saavutamise eesmärgil. "Samuti kajastuvad selles masu ajal tehtud otsused," sõnas Saarniit ja lisas, et tänavune aasta tuleb samuti heade majandustulemustega.

Rentaabluse TOPi ja kümneid teisi edetabeleid on võimalik lugeda tänase Äripäeva vahel ilmunud eriväljaandest "Eesti edukamad ettevõtted 2010".

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. December 2011, 09:04
Otsi:

Ava täpsem otsing