Ravimifirma eksjuhi paljastus

03. detsember 2011, 10:00

Ravimitööstuse varjatud pooleks on korruptsioon, altkäemaksud, pettused ja ravimifirmade hüved arstidele, kirjutab John Virapen raamatus „Surm-ravimi kõrvaltoime“

„Arstidele tehti üha kallemaid kingitusi. Lilled ja retseptiplokid jäid minevikku - nüüd kingiti ehteid, väga kalleid vägijooke, valitud parfüüme ja väärtuslikke taieseid,“ kirjutab ravimifirma Eli Lilly Rootsi eksjuht Virapen oma raamatus.

Ta väidab, et ravimifirmad kulutavad igal aastal ühe praktiseeriva arsti kohta umbes 35 000-40 000 dollarit, et need kirjutaksid välja just nende ravimeid. Arvamusliidreid, meelestatuse kujundajaid - tunnustatud teadlasi ja arste - mõjutatakse kallite reiside, kingituste ehk lihtsalt rahaga, et nad kiidaksid ravimeid ka siis, kui ilmsiks on tulnud tõsised kõrvaltoimed ning summutaksid tekkinud kahtlusi.
Virapen on Lõuna-Ameerika päritolu, kuid perega aastaid Saksamaal resideerunud psühholoogiadoktor, kes töötas rahvusvahelises ravimiäris 35 aastat. Aastatel 1979-1989 töötas ta ravimifirmas Eli Lilly, alguses Skandinaavia müügijuhina, hiljem Rootsi tegevdirektorina. Virapeni enda taust pole puhas. Ta andis altkäemaksu ühele psühholoogiaprofessorile, kellelt lootis ravimifirma saada soodsat arvamust uue ravimi kohta, mis vajas turule pääsemiseks ravimiluba. Virapen vallandati. Hiljem töötas ta ravimifirmades Novo Nordisk ja Lundbeck.
Pärast aastaid töötamist ravimitööstuses, on Virapen alustanud omamoodi sõda ravimitööstuse ehk nn „big pharma“ vastu, avalikustades selle tööstuse tagamaid. Virapen esineb loengutel, avaldab raamatuid. Ta kirjeldab oma raamatus „Surm-ravimi kõrvaltoime“ ravimifirmade võtteid, mille eesmärgiks on mõjutada arste ning kasvatada seeläbi müüginumbreid.

Saadud hüved muudavad kritiseerimise raskeks
Ta toob näite 1980ndate algusest, kui Eli Lilly plaanis turule tuua uue artriidiravimiga. Tähtis oli turg monopoliseerida ning selleks oli vaja sihtida lisaks arstidele ka selle valdkonna arvamusliidreid. Selleks korraldas ravimifirma arvamusliidritele küllusliku sümpoosioni ühel Rootsi saarel viie tärni hotellis.
„Menüü oli hõrgutav, programmi juhtis üks Rootsi teletäht. Kutsusin ansambli ja esinesin ka ise./…/ Vahepeal toimusid meie uue preparaadi esitlused. Kõiki neid juhtisid eksperdid, kelle truuduses olime täielikult veendunud. Peole ei kutsuta kedagi, kes ei suhtu meisse sõbralikult, ega ju? Sellegipoolest nimetati kogu seda kokkutulekut sümpoosioniks, koguni teaduslikuks kongressiks,“ kirjutab Virapen ja jätkab: „Atmosfäär oli joovastav. Napsid mõjusid samamoodi. Üheainsa jõulise ettevõtmisega koondasin ma rohkesti entusiastlikke meelestatuse kujundajaid ja arvamusliidreid, kes kõik tahtsid positiivselt rääkida uuest imeravimist. Meelestatuse kujundajate ja arvamusliidrite toel tekitatakse lumepalliefekt,“ rääkis ta.
Taoliste kampaaniate korraldamine on Virapeni sõnul levinud ka teistes riikides.
„Arvatavasti väidate juba vastu, et kõik teadlased ja arstid ei ole äraostetavad ega kiida suvaliselt heaks mõnda preparaati, mida nad ei tunne ning mis veel pole kasutamisluba saanud. Seda muidugi. Meie aga muudame kritiseerimise ülimalt raskeks. Meie müügisummad kinnitavad seda.“

Ravimifirma hoolitseb arstide heaolu eest
Virapen kirjeldab ka ravimifirmade poolt kinni makstud arvamusliidritele korraldatud nn aastakongresse. Ta toob näite ja avaldab foto Ameerika Diabeediassotsiatsiooni ühest aastakongressist. See on tema sõnul mitu päeva kestev toote- ja teaduslaat, kus ravimifirma eesmärk on tagada eelkõige külaliste rahulolu ja rääkida mõjukate teadlastega just oma ravimifirma toodetest.
„Just sellepärast me nad kohale lennutasimegi. Just sellepärast maksame nende hotelli ja lisakulud kinni. Just sellepärast hoolitsetakse neist igaühe eest. Ja mitte ainult täna…“ räägib Virapen. 
Rootsis töötades korraldas ta tavaarstidele reisi Singapuri.
„Taipasin, et meie arstid Rootsis ei pääsenud kunagi riigist välja, mistõttu tegin ettepaneku, et üldarstide konverents toimuks Singapuris. /…/ Kalkuleerisin kulusid ja oodatavat kasu. Minu bossid olid päri tingimusel, et „tulemusena“ käive suureneb,“ meenutab ta. „Meie Singapuri-reis arstidele oli tasuta, seda nimetati ametlikult väljaõppeks. Muidugi oli ka ametlik päevaplaan, kuid ega te ometi arva, et nagu oleksime lennutanud päikesevaeguses arstid nädalaks tehisvalgustusega seminariruumidesse? Ei, neil meestel pidi olema lõbus ja just nii see oli. Supelrand oli lähedal, lõbumajade ja kasiinodeni polnud samuti palju maad. Hoolitsesime selle eest, et nad saaksid suurepäraseid elamusi. See mõjuski, kutsutud meedikus pidasid meid hästi meeles ning kuulasid tähelepanelikult nendega ühendusse astunud müügiesindajate juttu. Nemad soovitasid meie tooteid oma patsientidele.“

Ravimi kõrvalmõjud vaikitakse maha
Virapeni sõnul varjavad ja moonutavad ravimifirmad ravimite kõrvaltoimeid ning manipuleerivad sõnastusega ka ravimi infolehel, et mitte kahjustada müüki. Isegi, kui ravimi tagajärjel sureb paarkümmend inimest ning kohtuhagid neelavad raha, kärbivad need lõppkokkuvõttes vähe seda kasumit, mis tuleb ravimi müügist, kirjutab ta.
Virapen toob välja, et ravimifirmad peaksid laboriuuringute lõppedes avalikustama kõik ravimi olulised kõrvaltoimed ning tuleb selgelt määratleda ravimitööstuse ja kliinilisi uuringuid tegevate uurijate finantsvahekord.
Virapen meenutab üht benoksaprofeeni toimeainega ravimit, mille turunduseks kulutas Eli Lilly suuri summasid ja mis tõi kaasa surmajuhtumid. 1982. aastal said Saksa ja Briti tervishoiuvõimud tuhandeid kaebusi ravimi kõrvaltoimetest, Suurbritannias suri ravimi kõrvaltoimete tõttu kümneid inimesi.
Ravimifirma ei reageerinud sellele ning ravimi turustamine eri riikides jätkus. 80ndate alguses suri USA-s benoksaprofeeni kõrvaltoimete tõttu vähemalt 27 inimest, paarsada vaevles neeru-ja maksapuudulikkuse käes. Lõpuks ravim kõrvaldati turult ning ravimifirma anti kohtusse.
Ravimifirma tunnistas, et varjas kõiki ravimi kõrvaltoimeid ning firmal tuli maksta 25 000 dollari suurune trahv.
Virapen toob teiseks sarnaseks näiteks ravimfirma Merck artriidiravimi Vioxx, mis ohtlike kõrvalmõjude tõttu eemaldati turult. Ravim andis Saksamaal Mercki käibest viiendiku, aasta enne selle ravimi kõrvaldamist osteti Vioxxi maailmas ligi 2,5 miljardi dollari eest.

Viis arstid Kariibi merele
Pikemalt peatub Virapen oma raamatus antidepressandi Prozaci turule toomisel. Kuna Rootsis polnud ravim veel ametlikku müügiluba saanud, tuli leida arstid, kes oleksid nõus seda katsetama ravimit oma patsientide peal.
„Koostasin 40 arsti nimekirja, et kallutada neid eelkatsetuste poole. Kutsusin nad nädalaks Kariibi merele,“ ütles Virapen. Reisi kattis mõistagi Eli Lilly. Puerto Ricos viietärni hotellis toimus esitlus, arstidele pakuti igal päeval programmi: sukeldumine, purjelauasõit, veetlevad neiud, kuumad ööd.
Virapen räägib ka Prozaci kõrvalmõjudest, mis ilmnesid kliinilistel uuringutel. Ta ütleb, et psühhoosiravimid, sh Prozac võivad valla päästa akatiisia ehk tugeva motoorse rahutuse, mis põhjustab mõrva- ja suitsiidiiha.
„Avaldatud andmete ja Eli Lilli sisedokumentidega kursis oleva David Healy hinnangul on umbes veerand miljonit inimest maailmas üritanud Prozaci toimel suitsiidi. Neist umbes 25 000 tegi selle teoks. Mainitud hinnang pärineb 1999. aastast. Ja see ei lase mul rahulikult magada,“ kirjutab Virapen.
Virapeni karjäär on muljetavaldav. Ta on pärit Guajaanast, endisest Briti koloniaalmaast Lõuna-Ameerikas. Üsna noorena tuli ta oma õdede juurde Euroopasse ja õppis meedikuks. Ta alustas lihtsa müügiagendina, töötades end järk järgult üles ning saades ühe võimsa ravimifirma Eli Lilly Rootsi tegevjuhiks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 09:34
Otsi:

Ava täpsem otsing