Ettevõtete tootlikkus tippajast parem

“Masu ajal pistetakse projektid kaustade vahele ja kui taas tekivad finantseerimisallikad, siis need kaustad avatakse ning antakse tellimused sisse,” põhjendas metallkonstruktsioonide tootja Ilmarise juhatuse esimees Kaido Aettik, miks metallitööstuse sektoris on aasta algusest alates tellimuste arv kasvanud. “Meie sektorisse paisati esimeses kvartalis töid koguses, mis käis ilmselgelt üle jõu nii suur- kui ka väikeettevõtetele.”

Aettiku sõnul teeb Balti metallitööstuse sektor allhanget põhiliselt Skandinaaviale. “Skandinaavias on tootmist väga palju kokku tõmmatud,” ütles ta. “Alles on jäänud inseneribürood ja neilt tellimused meie metallisektorile tulevadki.”

Töötajaid on juurde võetud. Aettiku sõnul ei tule tööjõukulude kasv metallitööstuses palgatõusust, vaid eelkõige töötajate arvu kasvust ettevõttes. “Masu üle elanud metallitöö ettevõtted ei jõudnud kõiki töid ära teha ja seepärast on võetud personali juurde,” põhjendas ta.

Tulevikku suhtub Aettik pigem konservatiivselt.

Info-Auto ASi Tartu esinduse direktori Jaak Väärsi sõnul muutus Eesti majandus kriisiaastatega efektiivsemaks ja ega autokaubandus ning autode teenindusettevõtted pole sellest kõrvale jäänud.

“Ka meie sektoris on majandamise efektiivsus ja kulude kontroll hoopis teisele tasemele jõudnud – see on müügi kasvu üks põhjus,” kommenteeris Väärsi. “Teine põhjus on ilmselt see, et kuna vahepeal oli autokaubandus maas, siis nüüd, seoses majanduse väikse ärkamise ja kriisiohu näiva möödumisega on tekkinud järjest suurenev vajadus autode järele. Nii üksikisiku kui ka ettevõtte tasandil on aru saadud, et ega tegelikult siiski ilma autota ei saa.”

Kaubanduses suurim kasum. Enim mõjutas ettevõtlussektori kogukasumi kasvu kaubandus, kus kasum kasvas aastaga 43%. Kaubanduse kiiret kasumi kasvu mõjutasid põhiliselt jaekaubanduse ja mootorsõidukite müügiga tegelevad ettevõtted.

Väärsi kinnitusel on kogu Eesti autoturu müügikasv olnud väga jõuline. “Sama seis on ka Lätis ja Leedus,” lisas ta. “Praegu täidetakse paljuski tühimikku, mis mõne viimase aastaga tekkinud on.”

Väärsi sõnul oli Eesti autoturu tipptase 2007. aastal. “2009. aastal jäi sellest järele alla 30 protsendi ehk alla kolmandiku ja selline seis püsis ka 2010. aastal,” rääkis Väärsi. “Tugev tõus autoturul algas 2010. aasta viimases kvartalis. Seega on ka autoäris sama seis, et selle aasta suur kasv võib aasta lõpus pidurduda, kuna võrdlusbaas ehk eelmise aasta lõpp on tuntavalt kõrgemal tasemel.”

 

Müügikäibe kasv hoo maha võtnud

Nils Vaikla, LHV Panga analüütik Eesti ettevõtete käive on jõudnud tagasi 2007. aasta tasemele, kuid ettevõtete tootlikkus on praegu buumieelsest tasemest oluliselt kõrgemal.Tootlikkus on tänu tööjõukulude vahepealsele vähenemisele ja ettevõtete ekspordivõimekuse tõusust tingitud tootmismahtude suurenemisele märkimisväärselt paranenud.Kolmandas kvartalis aga tööjõukulude kasv kiirenes, kuid samal ajal jätkas ettevõtete müügikäibe kasv aeglustumist. Kui käärid kahe näitaja vahel järgnevatel kvartalitel peaksid sulguma, on oodata tootlikkuses vähikäiku ja ilmselt satub ka ettevõtete kasumlikkus tugevama surve alla.Müügikäibe kasvu toetas kolmandas kvartalis ekspordil põhinev tööstussektor, kuid suuremat rolli mängisid siseturu elavnemisest kasu lõikavad ehitus- ja kaubandusettevõtted. Samal ajal aeglustus ettevõtete müügikäibe aastane kasv juba teist kvartalit järjest.