Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Parts: Eesti sai põlevkivi välismaal odavalt kätte

07. detsember 2011, 00:00

Eesti Energia tahtis põlevkivivarud odavalt kätte saada, kuid ootab Jordaania ja Ameerika Ühendriikide õlitööstuste rajamisega, kuni Enefiti tehnoloogia on välja arendatud ja kodumaine tööstus täiemahuliselt käivitatud, rääkis majandusminister Juhan Parts eile riigikogus.

Sotsid pärisid Partsilt aru, miks ostab Eesti Energia USAs põlevkivirikast maad ja investeerib Jordaania põlevkivielektri tootmisse, kui ettevõtte tegelik plaan on müüa tehnoloogiat, seda enam, et töötavat tehnoloogiat ei ole veel olemaski.

“Eesti Energia on omandanud Ameerika ja Jordaania põlevkivivarud soodsalt. Eesti Energia kasum tuleb esiteks sellest, et nende varude väärtus kasvab, kui me arendame edasi ja rakendame edukalt Enefiti tehnoloogiat siin Eestis,” selgitas Parts. “Teiseks tuleb Eesti Energia kasum sellest, et me kasutame nendes projektides Enefiti tehnoloogiat.”

Parts lisas, et Eesti Energia ei kavatse õlitööstust ei Ameerikas ega ka Jordaanias ehitada enne, kui diislikütust ja teisi vedelkütuseid tootev õlitööstus Eestis on valmis. “Kui Eesti Energia poleks varusid omandanud ja hakkaks seda tegema siis, kui kodumaine tööstus on täies mahus käivitunud, tuleks nende varude eest tõenäoliselt maksta palju kõrgemat hinda,” ütles Parts.

Eesti Energia kontrolli all on Ameerikas ligikaudu 2,6 miljardit barrelit õli, mille eest maksis Eesti Energia ligikaudu 2 USA senti barreli eest. “Ühel päeval, kui Enefiti baasil töötav õlitööstus on püsti, mõõdetaks selle varu väärtust dollarites, mitte sentides,” märkis minister.

Lõiv julgeoleku eest. Parts vastas küsimusele uue elektrijaama kohta, et Narva ehitatav uus 300megavatine põlevkivielektrijaam hakkab tõenäoliselt tööle planeeritud kahjumiga, mis on lõiv energiajulgeoleku ja varustuskindluse eest. “Seda otsust kindlasti üksnes rahaliselt mõõta ei saa, kuigi raha tuleb väga hoolikalt lugeda,” ütles Parts. “Elektrijaama kasumlikkus selgub ju tagantjärele ja sõltub nii elektri turuhinnast kui ka sisendite muutustest.”

Riigikogu liikme Lembit Kaljuvee sõnul on põlevkiviploki ehituse suurim puudus majandusliku mõõtme puudumine.

“Energiajulgeoleku küsimuse me lahendame, majandusküsimuses on väga palju probleeme. See, et minister järele andis ja mindi seda teed, et sinna seoti ka puiduga kütmine juurde, on minu arvates vale,” selgitas Kaljuvee, kelle andmetel nõuavad põlevkivi- ja puidukatlad erinevaid tehnilisi tingimusi. Majanduslikult tuleks võib-olla odavam, kui ehitataks eraldi põlevkiviplokk ja puiduelektrijaam.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. December 2012, 13:21
Otsi:

Ava täpsem otsing