Surve ametnike palgale võib suureneda

“Kui eeldatakse, et inimesed on lollid ja arad, on (astmepalkade kadumise – toim) mõju positiivne. Nad (ametnikud – toim) sunnitakse madalama palgaga töötama,” kommenteeris majandusõppejõud ning maksuekspert Paul Tammert astmepalkade kaotamist. “Kui inimesed lepivad sellega, mida pakutakse, on eelnõu seletuskiri õige.” Vastupidisel korral tekib 2013. aastast Eesti riigi eelarve lõhkimineku oht.

“Teine asi on uue põlvkonna noortega, kes juba tööle kandideerides ütlevad, et suvel puhkavad nad välismaal ning talvel lähevad kaheks nädalaks suusareisile ega pole nõus soovitud töötingimusteta töötama,” lisas Tammert. Enamik Eesti ametnikke astmepalkade asendamisel kokkuleppepalgaga ilmselt raha juurde siiski ei küsi. “Peaks hakkama Eesti inimesi koolitama, et nad tahaks, julgeks ja oskaks küsida,” mõtiskles Tammert.

Palgasüsteem on ajale jalgu jäänud. Eelnõu koostajad märkisid, et Eesti avaliku teenistuse palgasüsteemis puudub lisatasude suure hulga ning ajale jalgu jäänud palgaastmestiku tõttu läbipaistvus ja loogika. Lisaks on Eesti probleem ka asutustevaheline erinevus palga kindlaks määratud ja muutuva osa vahel ning muutuva palga suur osakaal ametniku kogupalgast.

See loob seaduse seletuskirja põhjal olukorra, kus avalikus teenistuses on palgakindlus oluliselt väiksem kui ülejäänud tööturul, kuna palga muutuva osa kärpimine on asutuse jaoks lihtsam kui püsipalga muutmine.

Eelnõu järgi koosneks ametipalk vaid põhipalgast, mille määramisel on juhtidel senisest suurem vabadus. Senine ametnike tsentraalne palga­astmestik kaob. Põhipalgale võib muutuvpalgana kalendriaasta jooksul juurde maksta 20 protsenti põhipalgast, kuid muutuvpalgale saab asutus kulutada vaid 5% kogu palgafondist.

Kaovad praegused automaatsed lisatasud akadeemilise kraadi ja võõrkeeleoskuse eest, puhkusetoetus ning kuni kümnekuuline koondamishüvitis.

Siiani on Eesti valitsus masuaegse riigieelarve kärpimise ja kulude kontrolli all hoidmise eest kiita saanud, kuid selles, mida kavandatavad ametnike palgasüsteemi muudatused riigieelarvele kaasa toovad, lähevad arvamused lahku.

Uue seaduse eelnõu seletuskiri märgib, et palgasüsteemi muutmisel pole rahalist mõju riigieelarvele. Küll aga toonitatakse, et vähenevad kulud soodustustele ja riiklikule pensionile, sest ametniku vanaduspension kaob.

Efektiivsus võib paraneda. Kunagine maksuameti juht ja praegune riigikogu liige Aivar Sõerd lajatas seepeale: “Ma ei usu seda, et ametnikud on arad ja rumalad. Nad on väga nutikad ja oskavad ka (tööle vastavat palka – toim) küsida!”

Sellele vaatamata arvas Sõerd, et uus palgasüsteem säästab riigieelarvet. “Automaatsed ja panusest sõltumatud lisatasud kaovad,” põhjendas ta. “See tähendab, et riik saab sama raha eest senisega võrreldes rohkem tööd, efektiivsus kasvab.”

Sõerd märkis, et avaliku sektori palgakulu paneb paika riigieelarve seadus. Sellega antakse vahendid, mida asutused saavad oma palkadeks kulutada. Kui riigi tulud vähenevad ja vahendeid ei anta, tuleb ametnike palgakulu kärpida.

Sõerdi hinnangul on uus seadus kindlasti edasiminek, sest suureneb läbipaistvus ja paljud ametnike praegused palgaprobleemid lahendatakse.

“Kokkuhoid on siia ikkagi sisse kirjutatud. Kui meil riigis ikka asjad õiges suunas lähevad ega hakata laenurahaga sotsialismi ehitama, on meil tulevikus võimalik maksta ametnikele väärikat palka,” kinnitas Sõerd.

Tööandjate keskliidu juhi Tarmo Kriisi hinnangul on uus seadus lahjavõitu ega täida ettevõtjate ootusi. “Niipalju, kui mina tean, on see eelnõu selgelt lahja. Ma ei taha seaduseelnõu otseselt kritiseerida, aga see on kompromisside kompromiss. Avaliku sektori töötajaid on selgelt liiga palju, kuid praegune valitsus pole suuteline suuremateks reformideks,” ütles Kriis.

Ta lisas, et riigi palgal olevaid kontoritöötajaid pole põhjust ametnikeks nimetada. “Seetõttu peaks eelnõu kõige suurem eesmärk olema ametnike arvu selge vähendamine. Avalikus teenistuses pole mõtet teha kosmeetilisi parandusi.”

Kriis märkis, et tema ei pelga seadusega kaasnevat ametnike põhipalga tõusu. “Mina seda ei pelga, et ametnikud hakkavad jõuliselt palka juurde küsima. See on normaalne. Erasektoris kokkuleppepalgad ju toimivad,” selgitas Kriis.

Ametnik tallab tuult

Tööandjate keskliidu juhi Tarmo Kriisi hinnangul peaks enamik avaliku sektori töötajaid olema tööl tavalise töölepinguga. “Pigem pelgavad ametiasutused seda, et nad peavad erasektoriga konkureerides tühja töö tegemisest loobuma. Praegu teevad ametnikud väga palju tühja tööd,” rääkis Kriis, kelle sõnul vorbivad mõistliku rakenduseta ja saavutusvajaduseta ametnikud üha uusi ja uusi arengukavasid.“On hea, kui arengukavad on olemas, kuid neid ei täideta. Seepärast ongi riigiametitesse raske töötajaid leida, sest erasektoris töötavad inimesed tahavad oma ametikohal ka midagi ära teha,” selgitas ta.Kriis ütles, et tööandjate seisukoht avaliku teenistuse kohta on kirjas ka nende manifestis. Põhipunktid on vähendada ametnike arvu, kaasata rohkem erasektorit ning võimaldada töötajate rotatsiooni riigiasutuste ning erafirmade vahel.