Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopale on ühisraha vaja

    Kas 8.–9.detsembril toimuv tippkohtumine on tõesti otsustav, nagu sõnas Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Olli Rehn, või on tegu pigem poliitilise mänguga, surve avaldamisega?

    Eks ta pidas silmas senist otsuste aeglust ja leidis, et dramatiseerimine on vajalik. Aga põhidramaturgid olid siin pealkirjapanijad. Iseenesest ei alga ega lõpe detsembris mingi ajastu, enamik eurotsooni reforme on pikalt küpsenud ja rakendumas või vormistamisel. Rahandusministritel, tõsi, tundubki kõik oodatav vana uudisena, sest me oleme nendega asjadega enne riigipeade otsuseid pikalt tegelenud.
    Sellest tulenevalt, kas tippkohtumiselt on oodata mõnd lahendust, millist? Suur edasiminek oleks Euroopa Komisjoni selge õigus ülemäärase defitsiidi protseduuris riikide eelarvet muuta. Ma loodan, et kriisimeetmena õnnestub rohkem kaasata ka IMFi ja selle vahendeid suurendada, ning et ESM rakendub vaatamata vahepealsele tagasilöögile ikkagi 2012. Majanduspoliitilise koostöö tugevdamine jätkub ja fiskaalreeglite täitmise eest vastutus saab selgem. Kui otsused sujuvad, lööb ilmselt ka ECB liikviidsusabi ja võlakirjaostudega rohkem kaasa. Kui läheb kehvemini, on see märk riikide huvide erinevusest ja koostöö raskustest. Loodan, et peale jääb Saksamaa positsioon, et vigu ei maksta rahamassi ja inflatsiooniga kinni, vaid ravitakse.
    Eesti PwC juht Ago Vilu kirjeldab eilses Äripäevas nelja võimalikku eurotsooni tulevikustsenaariumi. Milline stsenaarium näib kõige tõenäolisem või eelistatum ja miks? Ma ei ole ta liigitust näinud, ehkki tunnen märksõnad ära. On selge, et eurotsoonist lahkumine oleks võlgnikele ülimalt piinarikas ning ka tasakaalus riikidele tooks palju ebakindlust. Euroopale tervikuna on aga ühisraha vaja ning väikeriigid nagu Eesti ei saa iseseisvale aktiivsele rahapoliitkale panustada. Võttes arvesse euroala olukorda ja tulevikuväljavaateid, millised on Eesti majanduskeskkonna eelised ja millised kitsaskohad? Meie nõrkus on madalam jõukuse tase ja väike siseturg, ent tugevusigi on peale korras riigirahanduse üksjagu: dünaamilisus, võrdlemisi reformitud regulatsioonid, paindlik tööturg, ametiühingute väike roll, ratsionaalne kodanik, tugev pangandus, maksusüsteem, üldine äri- ja poliitiline keskkond, transparentne riik, hea valitsemistava.
  • Hetkel kuum
Kui riigikaitsemaks, siis nüüd, aga kärped enne
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikaitsemaksu maha hõikamiseks on jõudnud kätte õige hetk, ent ühe väga olulise eeldusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dow Jones ja S&P 500 hoiavad tõusutrendi, kuid tarbijaid hirmutab inflatsioon
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis reedel, lõpetades kaheksanda järjestikuse võiduka päeva ja registreerides oma parima nädala 2024. aastal.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis reedel, lõpetades kaheksanda järjestikuse võiduka päeva ja registreerides oma parima nädala 2024. aastal.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eksport kahanes märtsis kuuendiku jagu
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Märtsis vähenes kaupade eksport aastaga 16%, eksport Euroopa Liidu riikidesse kahanes koguni 22 protsenti, teatas statistikaamet.
Postimees sai loa müüa suure osa reklaamifirmast
Konkurentsiamet andis Postimees Grupile loa müüa suurema osa otsepostitustega tegelevast reklaamifirmast Target Master.
Konkurentsiamet andis Postimees Grupile loa müüa suurema osa otsepostitustega tegelevast reklaamifirmast Target Master.