Aasta lõpus oodata ekspordi olulist pidurdumist

Statistikaameti täpsustatud andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2011. aasta kolmandas kvartalis 8,5 protsenti. Teise kvartaliga võrreldes oli sesoonselt korrigeeritud kasv 1,2 protsenti. Suurim panus kasvu tuli töötlevast tööstusest ning sisenõudluse poolt investeeringutest. Jooksevhindades oli Eesti majanduse maht 11 protsenti suurem kui aasta varem.

Tootmise poolt vaadates oli kolmandas kvartalis majanduse peamiseks veduriks endiselt töötlev tööstus, mille kasvutempo aeglustus aasta esimese poole rekordtasemetelt 17 protsendini. Selle tingis eksporttoodangu aeglasem kasv, mis tõi kaasa ka tootlikkuse kahanemise, rääkis rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna analüütik Madis Aben. Elavnenud elamuehituse ning remonditööde hoogustumise toel näitas ehitus tubli 24-protsendilist kasvu. Tänu taastuvale siseturule panustasid majanduskasvu oluliselt veel info ja side, veondus ja laondus ning haldus- ja abitegevused. Tegevusaladest oli kiirem kasv hotellide- ja restoranimajanduses, kus tõusule aitas kaasa suurenenud välisturistide arv.

Loodud lisandväärtus jagunes tööjõu ja kapitali vahel ühtlasemalt kui eelnevates kvartalites. Majanduskasvu taastudes eelmise aasta algul hakkasid kõigepealt kasvama ettevõtete kasumid ning alles seejärel palgatulu. Kolmandas kvartalis kujunes palgatulu kasvuks juba 9 protsenti ja kasumite kasvutempo langes 18 protsendile. "Vaatamata kasumite kiiremale kasvule on nende osakaal lisandväärtuses endiselt alla kriisieelse taseme. Seetõttu võib ka lähemas tulevikus oodata kasumite kiiremat kasvu palgatuluga võrreldes," selgitas analüütik.

Sisenõudluse poole pealt panustasid kasvu enim investeeringud, mille maht oli aastatagusega võrreldes kolmandiku võrra suurem. Kiirelt kasvasid nii ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse kui avaliku sektori investeeringud hoonetesse ja rajatistesse. Lisaks ostsid kodumajapidamised eluasemeid viiendiku võrra rohkem kui aasta tagasi. Eratarbimise aastakasv tõusis 5 protsendini – kasvu panustavad rohkem vaba ajaga seotud teenused ning püsikaupade soetamise senine kiire kasvutempo on taandumas.

Vaatamata üleüldise ebakindluse suurenemisele maailma majanduses kasvasid Abeni sõnul Eesti peamised eksporditurud kolmandas kvartalis jõudsalt, mistõttu oli ka Eesti eksport endiselt tugev. Teenuste jõudsa impordi tõttu osutus netoekspordi panus majanduskasvu siiski negatiivseks. Ettevõtete ootused uutele välistellimustele on praeguseks halvenenud, mistõttu võib aasta viimases kvartalis oodata ekspordi kasvu olulist pidurdumist, hoiatas analüütik.

Selle aasta üheksa kuuga on Eesti majandus kasvanud märkimisväärsed 8,8 protsenti ning aasta kokkuvõttes ületab kasv rahandusministeeriumi suvist majandusprognoosi. Euroopa ja maailma edasine majandusareng on endiselt seotud suure määramatusega, kuid ministeeriumi järgmise aasta 3-protsendiline kasvuprognoos on heas kooskõlas seni avaldatud teiste prognoosijate seisukohtadega.