27–1 ehk Euroopa Liit jätkab ilma Suurbritanniata

12. detsember 2011, 00:00

ELi liidrid leppisid kokku eelarvereeglite karmistamise ja fiskaalliidu loomise, ainsana liikmesriikidest jäi leppest eemale Suurbritannia.

Uus kokkulepe läheb kaugemale, kui sellel nädalal jõustuvad karmimad eelarvereeglid. Selle järgi ei või struktuurne eelarve defitsiit ületada 0,5% SKPst ning igal riigil tuleb paika panna “automaatne korrektsioonimehhanism” puhuks, kui eelarve seatud piire ületab. Kava näeb ette pea automaatselt käivituvad sanktsioonid ning suurema sekkumise ühiselu reegleid rikkuvate riikide maksustamis- ja kulutamiskavadesse. Erinevus senistest reeglitest on, et sanktsioone saab peatada vaid liikmesriikide kvalifitseeritud häälteenamusega.

“Loome euro jaoks uue eelarveliidu, mis on ühtlasi stabiilsusliit, kehtestades kõigi euroala riikide ja liituda soovivate riikide jaoks võlapiduri ning muutes sanktsioonid senisest automaatsemaks,” ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel.

Ei mingeid erandeid. Suurbritannia ei nõustunud ainsana eelarvepiirangute sisseviimisega ELi aluslepinguisse, kuna riigi finantsregulatsioonidele ei võimaldatud erandeid, samuti oleks britid soovinud, et nende finantssektor pääseks Euroopa kontrollist. Euroliidu juhtriigid Saksamaa ja Prantsusmaa sellega nõus polnud.

“Pakutav ei ole Suurbritannia huvides, sellepärast ma poolt ei hääletanud. Ma olen õnnelik, et me ei kuulu Schengeni riikide hulka ja et meil ei ole eurot. Ma soovin teile kõike head,” ütles Briti peaminister David Cameron.

Suurbritannia otsus tähendab ühtlasi seda, et Euroopa Liitu vanal kujul enam edasi ei eksisteeri. Liidu tuumiku moodustavad tulevikus 17 euroala riiki, nende ümber moodustub kuni üheksast liikmesriigist ring, kes pikemas perspektiivis soovivad samuti euroga liituda ning kes tunnistavad euroala karme eelarvereegleid.

Angela Merkeli meelest pole hea, et Suurbritannia eraldus, kuid valikut polnud. “Küsimus ei ole ju selles, kas me lahendame võlakriisi pigem terve Euroopa Liidu või eurogrupiga,” ütles ajakirjale Spiegel üks Merkelile lähedalseisev valitsusametnik. Tema sõnul on küsimus pigem selles, kuidas Euroopat ja eurot üldse veel päästa.

Erinevad arvamused. Majandusringkondades arutleti nädalavahetusel, kas neljapäeval-reedel toimunud Brüsseli ülemkogu tõi loodetud läbimurde võlakriisi. Arvamused on erinevad. Üha rohkem räägitakse ka Suurbritannia lõplikust lahkulöömisest Euroopa Liidust.

“Kahtlen, kas Suurbritannia jääb pikemas perspektiivis Euroopa Liidu liikmeks,” ütles Euroopa Parlamendi ekspresident Martin Schulz ajalehele Bild am Sonntag. “Mitte kunagi varem pole Suur-britannia olnud Euroopa Liidus sedavõrd isoleeritud,” lisas ta.

“ELi riigid otsustasid, et euro on olulisem kui britid,” kirjutas Bild. “Pole küll mingil juhul kindel, et uus, karmistatud nullvõlaleping euro tõesti päästab. On aga surmkindel, et ILMA selle sammuta ei õnnestuks see kohe kindlasti mitte.”

Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi kiitis valitsusjuhtide eelarvereeglite karmistamise ning päästemehhanismide kokkulepet. “See on euroala liidrite jaoks väga hea tulemus ja sellest saab alus heale eelarvekokkuleppele ning distsiplineeritumale majanduspoliitikale euroala riikides,” ütles ta.

“See oli esimene Euroopa kriisikohtumine, pärast mida ei ütle finantsturud: liiga vähe ja liiga hilja,” lisas Deutsche Banki peaökonomist Thomas Mayer ajalehele Passauer Neue Presse. Tema hinnangul oli see ka esimene tippkohtumine, kus ei tegeldud aktuutse kriisijuhtimisega, vaid vaadati ettepoole. “Uus fiskaalarhitektuur kujutab endast kvaliteedihüpet. Halvem uudis on küll see, et on täiesti ebaselge, kuidas selleni jõutakse,” märkis Mayer.

“On enam kui kahtlane, kas võlapiirid toimivad ning kui, siis nende sisseviimine võtab aega,” rääkis Saksa Makromajanduse ja Konjunktuuriuuringute Instituudi (IMK) direktor Gustav Horn ajalehele Handelsblatt. “Samal ajal süvendab sellega seotud piirav fiskaalpoliitika euroalal oodatavat majanduslangust veelgi.”

Vaja ratifitseerimist. Ka Kai Carstensen Müncheni Ifo Instituudist viitas riskidele. Ülemkogu tulemused pole tema arvates midagi enamat kui plaanid, mis tuleb liikmesriikidel ratifitseerida. Samas käivituvad IMFile antud finantslubadused juba kümne päeva jooksul. Ebakõla teeb murelikuks, lisas ta.

  • Ansip: rahapressi kiirem töölepanek pole lahendus

Finantsturgude usalduse saab taastada ainult riigi rahanduse kordaseadmise kaudu – rahapressi kiirem töölepanek pole lahendus, ütles peaminister Andrus Ansip ülemkogust kokkuvõtet tehes.
Tema sõnul on Eesti huvides, et ka teistes ELi liikmesriikides järgitakse konservatiivse eelarve printsiipi.

Kuidas hindate tippkohtumise tulemust? Loomulikult oleks ideaalne olnud, kui me oleks 27 riigiga suutnud aluslepingute muudatustes kokku leppida. Aga ka praegu on see võimalikest variantidest parim. See viib kindlasti euroliitu edasi, sest finantsdistsipliin tugevneb ja kindlasti ka usaldusväärsus taastub.

Oleme näinud, kuidas euro-alal kokkulepped toimisid. Mis annab alust arvata, et seekord reeglitest kinni peetakse? Vastasel juhul rakenduvad sanktsioonid, ja suhteliselt automaatselt. Lisaks on sanktsioonid selgelt määratletud. See pole nagu praegu, et enamiku ELi riikide suhtes on algatatud ülemäärase defitsiidi menetlus, aga liikmesriigid pole oma käitumist väga varmalt muutma kippunud. Edaspidi see kõik muutub.

Mis kohustusi tähendavad Eesti jaoks otsused tuua euroala alalise päästemehhanismi ESMi rakendamine aasta võrra ettepoole ja et eurosüsteemi keskpangad annavad IMFile laenu? ESMi varasem rakendamine on Eesti huvides. Ajutise päästefondi EFSFi jaotusvõtme järgi on Eesti osalus garantiides kogumahus kaks miljardit eurot, aga ESMi puhul – kuna sinna makstakse sisse ka sularaha – on Eesti maht garantiides väiksem. Koos 150 miljoni eurose sularaha sissemaksega 1,3 miljardit. See on oluline vahe.
Kaudses mõttes on see meie huvides, sest see on ELi huvides. Ajutine päästemehhanism EFSF ei ole nii paindlik ega usaldusväärne nagu ESM. ESMi stabiliseerimisvõime on kindlasti suurem, kui on EFSFil.

Milles see väljendub? ESM saab käituda rahvusvahelise finantsinstitutsioonina ja see annab suuremad võimalused. Leppisime kokku, et Euroopa Keskpank hakkab tegutsema ESMi agendina – see tähendab kvaliteedi ja usaldusväärsuse tõusu.

Kust see raha võetakse? Seni oli Eesti sissemaksed kavas teha viie aasta jooksul, see võib nüüd muutuda. Kui on vajadus summa kokku saada lühema perioodi jooksul, võidakse kokku leppida, et teeme sissemaksed kiiremini. Näiteks kolme aastaga. Praegu läheks Eestil sissemakseks 30 miljonit eurot aastas ja seda võtab Eesti reservidest. See ei ole raha, mida riik annab kellelegi abina ära, vaid see on riigi jaoks finantsinvesteering ja see peab hakkama tulu teenima.

Kui kaugele euroala tihedam majanduskoostöö näiteks maksude alal võib minna? Palju uusi arenguid pole. Põhimõtteliselt puudutab see tihendatud koostöö eelkõige ikkagi paljuräägitud fiskaaluniooni, mis ei tähenda äraseletatult midagi enamat kui seda, et kõigis ELi liikmesriikides tuleb kokku lepitud reeglitest kinni pidada.

Samas rääkis hiljuti Tallinnas viibinud maksuvolinik Algirdas Šemeta ka tihedamast maksukoostööst. Maksude puhul on esimene asi, millega tuleks tegeleda ja mis on selgelt Eesti huvides, maksubaasi harmoneerimine. Eestis on väga lai ühetaoline maksubaas, mis äraseletatult tähendab, et meil on vähe maksuerandeid ja alandatud maksumäärasid. Kui Eesti ettevõtjad peavad tegutsema kusagil välisturul ELis, kus toodetakse samatüübilist toodet maksusoodustuste tingimustes, on meie ettevõtjate asend konkurentsivõitluses kehvem.

Kui tõsised on uued lõhed Euroopas – Rootsi parlament ei andnud valitsusele mandaati? Sisuliselt on Rootsi rohkem kaasas kui väga paljud eurotsooni liikmesriigid. Käitumiselt on Rootsi olnud kogu aeg samasugune nagu Eesti, mis on kohustuste ja kirjutatud reegliteta oma rahanduse korras hoidnud.

Suurbritannia? Londonis on maailma mastaabis väga suur finantskeskus. Ja euro pakub järjest tihedamat konkurentsi naelale. Aga jah, Ühendkuningriik ei ole nõus oma fiskaalpoliitikat enamal määral koordineerima ja selle tõttu nemad ka nende kokkulepetega liituda ei kavatse.

Soovite lõpetuseks midagi lisada? Ühe üldistuse. ELi riigid võib jaotada kaheks. Ühtedes usutakse, et finantsturgude usaldust saab taastada ainult riigi rahanduse kordaseadmise kaudu. Eesti kuulub sinna, samuti Soome ja Saksamaa. ELis on aga ka riike, kus juhid ja rahvas arvavad, et rahapressi kiiremini töölepanek võiks olla lahendus. See paistab ka ülemkogul välja.

 

Taust

  • Sanktsioonid peatab hääletus

Eurot kasutav 17+ grupp paneb uued reeglid paika lepingus. Valmis peaks see olema hiljemalt märtsiks 2012. Millal uus leping jõustub, sõltub sellest, kui kiiresti osalevate riikide parlamendid selle heaks kiidavad.
Lisaks otsustasid ELi liidrid tuua ESMi käivitamise aasta võrra ettepoole, 2012. aasta suvesse. See tähendab ühtlasi, et ESM toimib ühe aasta jooksul paralleelselt praeguse Euroopa Finantsstabiilsusfondiga (EFSF), milles praegu on 250 miljardit eurot.
EsMi rahastamise üle vaidlused veel jätkuvad – Saksamaa on vastu ESMile pangalitsentsi andmisele, mis võimaldaks fondil Euroopa Keskpangast raha laenata. Samas tegi Saksamaa olulisi järeleandmisi nõudmistes, et erasektori laenuandjad osaleksid võimalike kahjumite kandmises.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. December 2012, 15:04
Otsi:

Ava täpsem otsing