Turistid tulevad Eesti edu kaema

“See aasta on olnud kiire taastumise aasta ja oleme sellega kindlasti rahul. Kõikidel Eesti hotellidel on paremad tulemused,” ütles hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees ja Nordic Hotels OÜ juht Feliks Mägus.

Tema arvates on Eesti tuntus kasvanud ka sellepärast, et meie riik on majanduslikus mõttes suutnud Euroopas imelapsena tegutseda ning euro kasutuselevõtt mõjutas positiivselt. “Euroopa üldises madalseisus on meie edusammud väga hästi silma paistnud ja meid on tuldud seetõttu vaatama,” lausus ta.

Lisaks Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna üritustele avaldasid Mäguse kinnitusel mõju EASi ja kohalike omavalitsuste investeeringud sihtkoha turundusse. Eestisse on hakanud lendama Ryanair, paranenud on ka muud lennuühendused, piiriületamine on idapiiril mõnevõrra lihtsustunud, paljudel venelastel on Schengeni mitmekordsed viisad, loetles ta teisi tegureid.

Hiina turiste tublisti rohkem. Statistikaameti teatel on Eesti peamine turismi partnerriik jätkuvalt Soome, kust saabus tänavu pea pool majutusteenuseid kasutanud välisturistidest. Mullusega võrreldes suurenes enim Venemaalt, Suurbritanniast ja Saksamaalt saabunud reisijate arv. Lisaks kolmekordistus majutusettevõtetes peatunud Iirimaa turistide arv ning kahekordistus Hiina turistide arv.

Kubija hotelli-loodusspaa juht Ly Vooglaid tõdes, et nemad purustavad tänavu välisklientide arvuga kindlasti varasemad rekordid. Enim on kasvanud Võrumaale jõudvate lätlaste arv, Lätist saabus Kubijale kolm korda enam kliente kui mullu. Vene turistide arv on kasvanud alla kahe korra. “Võib-olla sel aastal jõudis meieni rohkem Saksa kliente, seda tänu karavaniplatsile,” rääkis Vooglaid positiivsest üllatusest.

Sarnaselt Kubijaga on ka Pärnut hakanud rohkem külastama lõunanaabrid lätlased ning idanaabrid venelased. Rohkem kui kunagi varem näeb Strand SPA ja Konverentsihotelli juhi Aime Vilgase sõnul ka Aasia turiste, sest meie piirkond on nende jaoks läinud kindlamaks. “Usun, et ka Hiinas Expol käimine tutvustas mingil määral meie turgu sealpool,” rääkis ta. Samas ei tule nad ainult Eestisse, tavaline on ikkagi see, et tullakse Baltimaadesse ja minnakse siit edasi Soome ja Rootsi või reisitakse vastupidi, lisas Vilgas.

Üldiste numbrite järgi on Strandile see aasta olnud nii sise- kui ka välisturismi poolest veidi parem kui eelmine. Samas pole hotell veel 2007. aasta tasemeni jõudnud. “Majandusprognoosid on ju praegu nii erinevad ja pigem oleme järgmise aasta eelarvet ja plaane pidades konservatiivsed ja tagasihoidlikumad,” tunnistas hotellijuht.

Vilgase kinnitusel on tänavu aktiivsemaks muutunud äriturism ning konverentside ja koolituste korraldamine. Tema arvates on tõenäoliselt mõju sellel, et ettevõtjad hoidsid aasta või kaks töötajate koolitamiselt kokku. “Seda lõpmatuseni kinni hoida ei saa, sellepärast on sel aastal äri- ja konverentsiturg elavnenud,” märkis juht.

Siseturismi kasv meeldiv üllatus. Majutusettevõtetes peatus selle aasta kümne kuu jooksul 72 000 siseturisti enam kui mullu samal ajal. “Võib-olla natuke üllatav on see, et kui räägitakse, et eestlaste ostujõud on väga madal, siis siseturistide arv on ka päris kenasti kasvanud,” märkis Mägus.

Ka Ly Vooglaid kinnitas, et siseturismis on aastaga toimunud väga positiivsed muutused. Kubija hotellis on siseturistide osa klientide hulgas sel aastal üle 30% kasvanud võrreldes möödunud aastaga. “Rohkem kui eelmisel aastal oli ärikliente ning paare ja peresid, konverentsiklientide osakaal pole nii märgatavalt kasvanud,” rääkis Vooglaid.

Sama suurt tõusu ta tulevalt aastalt siiski oodata ei julge. Kui tänavu kasvas kliendiarv 11 kuuga 36%, siis järgmisel aastal oodatakse 20–25protsendilist kasvu.

Tänu klientide arvu kasvule kavatseb Kubija hotell lähitulevikus julgemalt investeerida. Seevastu Mägus arvas, et suuri investeeringuid veel tegema ei hakata. “Praegu ei ole sektoril, investoritel ega ka pankadel valmisolekut jõuliselt investeerima minna. Just sellepärast, et kõik mäletavad 2–3 aasta tagust aega, kui turule tuli väga tugev pakkumine,” põhjendas ta. Järgmise kahe aasta jooksul kindlasti ühtegi suuremat hotelli ei avata, lisas Mägus.

Turistid: jääks ööseks, kui hotellis oleks kohti

Reede pärastlõunal jalutas hoolimata lumetuisust Tallinna vanalinnas Viru tänaval kümneid turiste. Enamik neist on siin vaid ühepäevasel läbisõidul ja pealinnast seekord kaugemale ei jõua.Umbes 30pealises Jaapani turismigrupis kuulas giidi juttu ka noor naine Hitomi  Yamada, kes oli Tallinna keskaegsest vanalinnast meeldivalt üllatunud. Tema sõnul viibisid nad kaasmaalastega kolmepäevasel reisil Helsingis ning sealt toodi nad päevaks Eestisse. “Kuigi ma Eestist varem midagi ei teadnud, siis ehk avaneb mul võimalus siia kunagi soojemal aastaajal tagasi tulla,” avaldas ta lootust.Rootslastest keskealine abielupaar Kerstin ja Kent Josefsson saabusid Tallinna, kuna on otsustanud Baltimaid tundma õppida. “Tulime laevaga täna hommikul Tallinna ja kahjuks peame juba õhtul lahkuma. Tahtsime jääda mõneks päevaks, kuid kõik hotellid olid juba selleks ajaks täis,” lausus Kent Josefsson.Kuna aega napib, jäi rootslastel seekord kultuurielu ja rahvustoitudega tutvumata, kuid nemadki plaanivad Eestit taas külastada. “Loodame kevadel tagasi tulla, ehk juhtub see juba järgmisel aastal,” sõnas Kerstin Josefsson. Siis kavatsevad nad avastada Eestit ka väljaspool Tallinna.