Eesti Pank: Eesti majandus tõmbab järsult pidurit

Eesti majandus on alates aasta algusest kuni sügiseni kasvanud oodatust kiiremini. Nüüd on majanduse kasvuhoog raugemas, määramatus väliskeskkonnas suurenenud ning Eesti, nagu ka ülejäänud Euroopa edasine käekäik sõltub kriisiolukorra lahenemisest mitme euroalariigi võlakirjaturul, teatas Eesti Pank. Seetõttu prognoosib Eesti Pank 2012. aastaks Eesti majanduskasvu järsku aeglustumist. Kui väliskeskkonna olukord pingestub veelgi, ei saa välistada ka majanduslangust.

Ebakindlust on suurendanud ka poliitilised pinged mitmes euroala riigis, millega on kaasnenud turgude umbusk väljapakutud majanduspoliitiliste lahenduste suhtes. Euroopa keskpankade ehk eurosüsteemi prognoosi kohaselt jääb euroala inflatsioon sel ja järgmisel aastal vastavalt 2,6…2,8 ning 1,5…2,5 protsendi vahemikku. Euroala majanduskasvu prognoos 2011. aastaks on 1,5…1,7 protsenti ning 2012. aastaks –0,4…1 protsenti. Eesti jaoks oluliste väliskaubanduspartnerite majandusolukord on 2011. aasta teises pooles euroala võlakriisi tõttu märkimisväärselt halvenenud. Samas on Eesti majanduse sisemise tasakaalustamatuse ilmingud mõne aasta tagusega võrreldes taandunud, mis on suurendanud vastupanuvõimet väliskeskkonna nõrgenemisele. Väiksemat majandusaktiivsust leevendavad Euroopa Keskpanga nõukogu viimastel kuudel tehtud otsused alandada peamist rahapoliitilist intressimäära 1 protsendini ja pakkuda euroala pankadele lisalikviidsust.

Taolist majanduse elavnemist nagu eelmise aasta keskelt alates, ei oota Eesti Pank niipea. Küll aga nendib asutus oma majanduskommentaaris, et Eesti majanduse vastupanuvõime väliskeskkonna halvenemisele on paranenud: riigi jooksevkonto on nüüd ülejäägis, ootused tulevikule on tagasihoidlikumad ja erasektori võlakoormus väiksem kui enne eelmist langust. Majanduse konkurentsivõimele on hästi mõjunud tootlikkuse viimine palgaga suuremasse kooskõlla, nendib Eesti Pank. Ka tööturu olukord on paranenud kiiremini kui pank eeldas.

Alates 2011. aasta esimesest poolest ei ole väliskeskkond lisasurvet Eesti hinnatõusule siiski enam avaldanud. Eesti Pank prognoosib, et inflatsioon aeglustub juba praegu ning ka järgmisel aastal. Praegu ei saa palgasurvet veel väga tugevaks pidada ning tõenäoliselt pidurdab majanduskasvu aeglustumine ka palgatõusu. Pikemas ettevaates võib aga tööturult tulenev surve ohustada Eesti majanduse tasakaalukat arengut.

2012. aastal ees ootav madalseis võib tekitada tööandjates taas soovi tööjõudu mõnevõrra vähendada, ent see olukord teravneb märkimisväärselt alles siis, kui tegu on pikemaajalise seisaku või siis majanduslangusega. Eesti Pank soovitab ettevõtetele mitte hakata tellimuste vähenedes kohe inimesi koondama, vaid leida võimalused tööaja ajutiseks vähendamiseks, kuna ülereageerimine töötajate vallandamisel võib pärssida majanduse kasvu tulevikus.

Eestis tegutsevate pankade piisav kapitaliseeritus ning paranenud hoiuste ja laenude suhe loovad hea aluse ettevõtete ja majapidamiste rahastamiseks. Laenutagasimaksetest ja hoiusemahu kasvust tulenevad rahavood on piisavad, et toetada praegusest märgatavalt suuremat laenukäivet. Samas võivad ettevõtted ja eraisikud lükata väliskeskkonnast lähtuva ebakindluse tõttu oma laenusoove edasi, mistõttu laenuportfell kahaneb ka 2012. aastal.