Riigieelarvesse laekunud ligi 94% planeeritust

Kulusid tehti 5,44 miljardit eurot ehk 87,8 protsenti kavandatust. Selle aasta kümne kuu valitsussektori eelarvepositsioon oli riigi raamatupidamise esialgsetel andmetel 1,6 protsendiga prognoositavast SKPst ülejäägis, teatas ministeerium.

Tulusid laekus novembri lõpuks eelarvesse 5,36 miljardit eurot, millest 3,97 miljardit eurot moodustasid maksutulud ja 1,38 miljardit eurot mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustavad 93,3 protsenti ning mittemaksulised tulud 95 protsenti aastaks kavandatust.

Suurimate tululiikidena on üheteistkümne kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 1,65 miljardit ning käibemaksu 1,22 miljardit eurot. Peamiselt tänu paremale maksulaekumisele ning välistoetustele, sealhulgas heitmekvootide müügitulule, laekus üheteiskümne kuuga 5,3 protsenti rohkem tulusid kui eelmisel aastal sama ajaga.

Novembris lisandus eelarvesse tulusid kokku 415,9 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti aastaks planeeritust. Maksutulusid laekus 379,3 ja mittemaksulisi tulusid 36,6 miljonit eurot. Mittemaksuliste tulude madal laekumine tulenes välistoetuste tavapärasest väiksemast mahust ning samuti ei laekunud novembris kvartaalselt laekuvaid keskkonnatasusid ega ühekordseid tulusid.

Suurimate kuludena maksti peamisteks sotsiaaltoetusteks 2,27 miljardit eurot. Novembris tehti väljamakseid 491,2 miljoni euro ulatuses, mis on 7,9 protsenti kogu aastaks planeeritust. Võrreldes eelmise aasta üheteistkümne kuuga on kulud kasvanud 9,6 protsenti. Selle põhjuseks oli peamiselt heitmekvootide vahendite väljamaksed ja kanded kogumispensionifondi.

Investeeringuteks suunati üheteistkümne kuuga 820,4 miljonit eurot. Sellest 78,7 miljonit eurot maksti välja novembris, sealhulgas 1,6 miljonit eurot kvoodimüügi tulusid. Novembris moodustasid nii nagu eelmiselgi kuul kolmandiku investeeringutest tee-ehitusobjektid ning suuremaid investeeringuid tehti veel ka veemajandusprojektidesse.

Riigi tegevuskuludeks kasutati üheteistkümne kuuga 899,6 miljonit eurot ehk 89,4 protsenti aastaks planeeritust. Novembris tehti väljamakseid 96 miljoni euro ulatuses, mis on 9,54 protsenti aastaks planeeritud kuludest. Kui personalikulude kasutamine novembris oli võrdne aastaga 2010, siis majandamiskulude 11,5 miljoni eurone kasv tuleneb ennekõike kaitseotstarbelise erivarustuse kulude suurenemisest.

Välistoetusi on koos ettemaksetega tänavu välja makstud 60,2 protsenti aastaks planeeritust ehk 583,4 miljonit eurot. Struktuuritoetused moodustasid sellest 423,9 miljonit eurot, mis on 57,4 protsenti planeeritust. Alatäitmise on peamiselt põhjustanud projektide elluviimise pikenemine.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas novembri lõpu seisuga 979 miljonit eurot, mis on 24,9 miljonit eurot vähem kui eelmise aasta lõpus. Kuna novembris ületasid riigi kulud tulusid, siis vähenesid finantsvarad 75,6 miljonit eurot.

Kümne kuuga on kogu valitsussektor olnud ülejäägis 255,4 miljoni euroga (1,6 protsenti prognoositavast SKPst), mis on 306,1 miljonit eurot parem tulemus kui eelmisel aastal samal perioodil (2010. aastal oli defitsiit 51 miljonit eurot ehk 0,35 protsenti SKPst). Aasta viimastel kuudel on oodata ülejäägi vähenemist eelkõige heitmekvootide müügist saadava tulu kasutuselevõtu tõttu.