Täna peaks selguma lisaraha IMFile

“Ma arvan küll,” vastas Luksemburgi peaminister ja eurogrupi juht Jean-Claude Juncker reedel küsimusele, kas mitteametlik tähtaeg on jõus ja kas riigid peavad sellest kinni.

Samas nentis Saksamaa keskpank, mille arvele langeks lõviosa 200 miljardist eurost, et ei näe kiirustamiseks põhjust. “Me ei näe põhjust oma lõpliku otsusega kiirustada,” ütles reedel Saksa keskpanga pressiesindaja agentuurile Bloomberg. “Tahame enne kogu olukorda hinnata.”

Saksa keskpanga juht Jens Weidemann ütles lõppeval nädalal, et Bundesbank on valmis IMFile laenama kuni 45 miljardit eurot. Seda aga tingimusel, et oma õla panevad alla ka teised riigid väljaspool euroala. “Kui need tingimused pole täidetud, siis me ei saa IMFile laenu anda,” ütles Weidmann.

Ainult euroalast ei piisa. Lõppeval nädalal manitses ka IMFi juht Christine Lagarde, et euroala võlakriisi lahendamiseks on vaja teiste riikide abi.

“See ei ole selline kriis, mida saaks lahendada ühe grupi riikide jõupingutustega,” ütles Lagarde USA välisministeeriumis toimunud konverentsil. “Loodetavasti suudetakse see lahendada, kui oma osa annavad kõik riigid, kõik regioonid, kui kõigi kategooriate riigid reaalseid samme astuvad.”

“Kui seda ei juhtu, on tagasilanguse oht, kasvava protektsionismi ja isolatsiooni oht. See vastab täpselt kirjeldusele sellest, mis juhtus 1930. aastatel. See, mis järgnes, pole see, kuhu me jõuda tahaksime,” ütles Lagarde.

Sisuliselt möönsid ELi valitsusjuhid, kui otsustasid IMFi reserve suurendada, et euroala enda abimehhanismid jäävad vajadusel Itaalia või Hispaania väljaaitamiseks liiga nõrgaks. Viimastel hinnangul võib ajutise päästefondi EFSF laeks jääda 750 miljardit eurot, vahendas Reuters, samas kui euro stabiliseerimiseks peaks puhver küündima vähemalt triljonile, arvab Euroopa Keskpanga nõukogu liige Klaas Knot. Üksi Itaalia laenuvajadus on tuleval aastal üle 300 miljardi euro.

Ainus abinõu juba kahtluse all. IMFi reservide suurendamise otsus oli Ülemkogul pea ainus otsus, mis pikemaajaliste abinõude asemel konkreetselt praegust kriisi puudutas. Ent ka see abinõu on juba kahtluse all.

Nii USA keskpanga juht Ben Bernanke kui ka president Barack Obama on öelnud, et USA uut laenu ei anna. Niisamuti Kanada ja Suurbritannia. Hiina ja Jaapan kõhklevad.

Enam muret tekitab aga Saksa keskpanga hoiak. Ehkki keskpank on iseseisev, on Weidmann keskpanga kaudu IMFile laenamisele soovinud ka parlamendi heakskiitu, kuna kaalul on maksumaksja raha. Samuti ei pea Weidmann vajalikuks selle 200 miljardi euro “reserveerimist” Euroopa jaoks. Pigem peaks need lisamiljardid tugevdama IMFi tervikuna.