Balti riigid panid turismiäris seljad kokku

21. detsember 2011, 00:00

Eile allkirjastatud Balti turismiametite ühine järgmise aasta tegevuskava aitab EASi turismiarenduskeskuse juhi Tarmo Mutso sõnul kulusid kokku hoida.

Eilsel pressihommikul hotellis Kolm Õde istusid ühise laua taga Läti Turismiarendusagentuuri direktor Armandas Slokenbergs, Leedu Riikliku Turismiameti direktor Raimonda Balniene ja EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. Viimane neist avas ka pressikonverentsi, öeldes: “Meil on olnud kümme kohtumist ja täna on nagu juubelikohtumine. Räägime tegevuskavast aastaks 2012.”

Leedu turismiameti juhi Raimonda Balniene sõnul külastas Leedut 2010. aastal 1,5 miljonit turisti, mis teeb kasvuks 9%, ja siseturiste oli 2,45 miljonit (+0,9%).

Läti esindaja Armandas Slokenbergsi sõnul kasvas neil selle aasta esimeses pooles välisturistide arv 31% ja positiivne trend peaks jätkuma.

Järgneb intervjuu Tarmo Mutsoga.

Mida võidab Eesti sellest, et kolm Baltimaad asuvad ühiselt turismi nimel tegutsema? Kaks suuremat võitu võib välja tuua – parem nähtavus ja kulude kokkuhoid. Baltimaade järele on praegu juba nõudlus ka Euroopas ja pole mõistlik minna sinna turule konkureerima, vaid õigem on kokku leppida selles, mida me tahame ühiselt öelda. Ja kui me teeme seda ühiselt kulusid kattes, siis saame selle palju odavamalt tehtud.

See tähendab, et me ei piirdu üksnes Eesti tutvustamisega. Koos töötame me vaid teatud sihtrühmade jaoks. Kui me räägime näiteks Saksamaa turust, siis Saksamaa turist vanuses 55+ on see, kes reisib mööda Balti riike, soovides näha just kolme riiki.

Noortele me pakume Eestit jällegi üksinda, sest nende huvi Eesti vastu on väiksem. Igas riigis on erinevad sihtrühmad ja erinev lähenemine. Kui me tahame saada Baltimaade karavani-kaarti, siis ei ole võimalik selle sisu üksinda teha, sest me ei tea, mis on parim pakkumine Läti ja Leedu poolt.

Me lepime kokku sisu ja kulude katmise, et toota see ühiselt.

Kas vaid Saksamaalt üritate saada kliente vanuses 55+?  Saksamaal on sellesuunaline huvi. Baltimaade vastu on huvi olnud ka Prantsusmaal ja Hispaanias, küll väiksem, aga siiski. Ning ka kaugematel turgudel, kust inimesed ainuüksi Eesti pärast siiakanti ei tule.

Me tegutseme üksteist toetades ka Jaapanis, Hiinas ja USAs.

Kui suur on kulude kokkuhoid Eesti jaoks? See on 2/3, kuna me jagame kulud kolmeks. Kuid need summad on iga üksiku tegevuse juures erinevad.

Praegu näiteks räägime Saksamaale esindusteenuse sisseostmisest, mis tutvustaks professionaalidele Balti brändi – iga osapoole osa selles on 75 000 eurot.

Kas on plaanis luua ka ühine bränd, nagu Eestis on “Wel­come to Estona”? See oli meil päevakorras ja tekitas kõige rohkem elevust. Kuid me leppisime kokku, et me räägime Balti brändist sõnumiga – tulge Baltimaadesse. Ja me leppisime kokku, et ükskõik kes meist kolmest käib kuskil kaugemal, siis tal on kaasas kolme Balti riigi ühisesitlus, mille me välja töötame. Kuid visuaalne kontseptsioon ei tule selline, et on ühine Baltimaade bränd. Praegu me pole selleks valmis.

Kui suureks takistuseks võiksid olla airBalticu probleemid Balti riikide turismi edendamisel? Ei ole liiga suur probleem, sest meil on olnud palju õnnestunud ühisprojekte, kus meie toetaja ja partner on airBaltic.

 

Kommentaar

  • Koostööl on jumet

Toomas Agasild, Tervise Paradiisi OÜ nõukogu liige 
Igasugune koostöö on hea ja mõjub kindlasti hästi. Mina arvan küll, et sellel on jumet. Mida rohkem informatsiooni, mida suurem või laiem on pakkumine, siis seda kasulikum see on.
Minu teada sakslasi Eestis ei käi kohe üldse. Saksamaa on meile täiesti avastamata maa ja me ei kujutagi ette, kui perspektiivikas see on.
Samuti võiks vaadata ühiselt rohkem idanaabri poole – nostalgias Venemaa ja Balti riigid. Turiste sealt käib ka praegu, kuid seda saaks kindlasti veel kasvatada, ma ei kahtle selles.

  • Lisaks sakslastele võime köita ka kaugemaid riike

Feliks Mägus, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse liige 
Ma usun, et me suudame Baltimaid tutvustada ka kaugematel sihtturgudel, USAs ja vähem Aasias.
Saksa eakad on käinud juba aastaid bussireisidel läbi kolme Balti riigi ja kindlasti on see ka tulevikus potentsiaalne sihtgrupp.
Sakslaste jaoks on Balti kubermang, baltisakslased jne arusaadavad ja tuttavad mõisted.
See on kindlasti üks kindlasti konkreetne sihtturg ja sihtgrupp, kellele peaks koos pakkuma.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    11. December 2012, 13:07
    Otsi:

    Ava täpsem otsing