Euro tulevik väga tume

Eilsel oksjonil jäi Itaalia 10aastaste võlakirjade tootlus vaid napilt alla 7 protsendi, mida peetakse jätkusuutlikkuse piiriks. Kuigi novembris toimunud oksjonil oli tootlus lausa 7,56 protsenti, ei ole suurt kergendust põhjust tunda.

„Praegu ongi Itaalia võlakirjade tootlus kujunenud peamiseks mõõdikuks euroala väljavaadete kohta,“ kommenteeris Forex.ee konsultant Indrek Lindsalu. „Ja paraku näitab see mõõdik jätkuvalt halba. Oluliselt alla 7 protsendi taset on suudetud seda hoida vaid neil päevil, mil Euroopa Keskpank (EKP) on ise ostma asunud. Ükski muu argument, ka Itaalia valitsuse 30 miljardi euro suurune kärpekava, pole turgude silmis vähimatki respekti pälvinud.“

Möödunud nädalal väljastas EKP pankadele 489 miljardit eurot kolmeaastast madala intressiga (1%) laenu, millest Barclays panga hinnangul läks 296 miljardit varasemate laenukohustuste katteks ja 193 miljardit oli n-ö uus raha. Paraku ei täitunud lootus, et pangad kasutavad vähemalt osa sellest summast võlakirjade ostuks, mis oleks suurendanud nõudlust ja viinud intressid alla.

„Mis juhtus, oli see, et pangad panid sisuliselt kogu laenatud raha hoopiski tagasi Euroopa Keskpanga deposiiti,“ sõnas Lindsalu. „See näitab, et neil puudub vähimgi usaldus nii riikide kui ka üksteise suhtes. Raha ei asutud kasutama laenude kaudu uue raha teenimiseks, vaid see pandi hoopiski mustadeks päevadeks sisuliselt sukasäärde.“

Järgmised Itaalia ja Hispaania võlakirjaoksjonid toimuvad juba jaanuari teisel nädalal ning kui tootlused püsivad ka siis praegustel tasemetel, võib kriis olla pöördumatu ja seada kahtluse alla euroala püsimise tema praegusel kujul.

„Itaalial on järgmisel aastal vaja tagasi maksta rohkem kui 300 miljardit eurot laene,“ lausus Lindsalu. „Kui Itaalia suudab jätkuvalt oma kohustusi katta ja vabalt turult enamvähem mõistlikel tingimustel uusi laene saada, võib kogu euroala kriis leeveneda. Kui mitte, on asi väga hapu.“

Lindsalu juhtis tähelepanu sellele, et Saksamaa kantsleri Angela Merkeli majandusnõunik Beatrice Weder di Mauro ütles eile ajalehes Bild avaldatud intervjuus, et euroala lagunemine ei ole sugugi välistatud.

„Tegemist oli seni tabuteemaga,“ rõhutas Lindsalu. „Kui sellega nüüd nii kõrgel tasemel avalikult välja tullakse, ei ole kindlasti tegemist juhusega. Olukorras, kus pole suudetud välja käia ühtegi meedet ega lahendust, mis turge rahustaks, tuleb paratamatult valmis olla kõige halvemaks. Uus Euroopa tippkohtumine leiab aset alles 30. jaanuaril, aga siis võib olla juba hilja.“