Kesklinna kinnistu tegi rahvavaenlaseks

Ester Palm on üle 80 aasta vana. Avalikkuse tähelepanu on ta ettevaatlikuks teinud. Teda on nimetatud lausa Eesti kunsti vaenlaseks. Kunstiakadeemia naaberkinnistu omanik aga ei võitle mitte kunsti, vaid ametnikeriigi vastu.

Kohtume Ester Palmiga Tallinna Kaubamaja kõrval Energia kohvikus. Tema ainsaks tingimuseks on, et me temast pilti ei tee. Mitte et vanaproua kaamerat kardaks - pigem on ta mures seepärast, et mõni kaaslinlane paneb äkki tänaval jala ette. "Inimeste kommentaarid on uskumatud. Ma kardan oma elu pärast!"

Kohtumisele korraliku eeltöögaKohvikusse astujat võtab vastu jahe õhk, mitte just palju soojem kui õues. Tundub, et toolid ja lauad on siin kestnud juba aastakümneid, vaid pirukamüüjad on vahetunud. Akna all lauas istub karvamütsiga proua, kes vaatab mulle uurivalt otsa. Noogutus. Naeratus. Justkui spioonifilmis, jõuan endamisi mõelda. Nii kohtume "kurikuulsa" Ester Palmiga.Võtan tema vastas istet. Mainin, et viimane kord Energia kohvikus käies sain siit imehäid viineripirukaid. "Ahh, need ajad on möödas, kui sai häid viineripirukaid!" märgib mu lauanaaber ja soovitab võtta aprikoosimahla.Proua Palm kougib kotist paberipataka, mille peal on minu Äripäeva arvamuslugu, ikka EKA vaidluse teemal. "Tahtsin enne ikka teada, kelle ees ma ennast alasti koorin!" lausub arhivaari ametit pidanud Palm mu imestunud pilku märgates, paneb lihtsa raamiga prillid ninale ja asub pabereid lappama.Proua Palm toetab ühe käe meelekohale ja teise paberikuhjale ning jääb hetkeks mõttesse. Silman paberikuhjas ka käsitsi kirjutatud lehti. Kas seda materjali pole ühe vanadaami jaoks liiga palju?

Võitlus lapsepõlvekodu eestTallinna linna ja kunstiakadeemia jaoks "problemaatiline" Tartu mnt 7 on proua Palmi lapsepõlvekodu, kus ta koos isaga väikese tüdrukuna elas. "Mäletan, et isa muretses meile hoovi kiige, kus sai kiikuda," meenutab Palm.Juunipöörde järel tõsteti isa ja tütar majast välja. Maja oli vahepeal linna omanduses ja selle tagasisaamiseks tuli kulutada palju aega ja energiat. Asi läks isegi kohtuni. "Pidime tõestama, et ikka elasime seal majas. Kuigi linn väitis korduvalt, et Estri-nimelist tüdrukut pole seal kunagi elanud," räägib Palm.Peale kurnavaid kohtulahinguid sai Palmi pere lõpuks maja tagasi. Isa pärandas selle edasi tütrele, kes oli sunnitud seal 13 aastat sundüürnikke pidama. "Alguses pidid nad olema meie majas kolm aastat, aga linn pikendas omavoliliselt lepingut korduvalt. Nojah, ma saan aru, et inimesed ei saa tänavale elama minna," räägib vanadaam, keda sundüürnikud toona rikkaks ja ülbeks omanikuks pidasid. Tegelikult maksis Palm enamuse tuludest kommunaalteenusteks.

Elu nagu Kafka romaanisKui lõpuks 1995. aastal sai ta maja täielikult tagasi, panustas ta selle kordategemisse, et leida sisse üürnikud ja elada lõpuks rahulikult oma elu. Seda aga ei juhtunud. "Mul polegi rahulikku elu olnud. Kafka "Protsess" - see on täpselt nagu minu elu. Käid siin ja seal, ja lõpuks ei teagi enam, miks ja kus," räägib Palm.Vanaproua lisab, et kuna tal on madal vererõhk, siis võibolla on see kõik teda toonuses hoidnud. "Mul pole isegi stressi enam, sest ma olen juba kahestunud isiksus. Üks on see Ester, kes on avalikult tembeldatud piraajaks ja kultuurivaenlaseks, teine on Ester, kes elab oma elu, pere keskel ega lase ennast neist asjust mõjutada," räägib ta ja vaatab mind teraval ja selgel pilgul. Tema punaseks värvitud huuled tõmbuvad korraks peenikeseks kriipsuks ja toovad kuuldavale ohke."Ma ei ole mitte kunagi olnud selle vastu, et EKA maja ehitatakse sinna, kuhu teda hetkel plaanitakse," räägib Palm ja rõhutab, et see, kuidas asju algusest peale ajama hakati, viskas tal lõpuks lihtsalt üle ja nüüd ollaksegi lõhkise küna ees. Kunstiakadeemia räägib vaid kahest korterist, kus ehitise tõttu päevavalgus väheneb ja mille pärast Palm neid ka kohtus hageb. Tegelik probleem on suurem.

Konkurss rikkus reegleidPalmil oli EKA eelmise juhtkonnaga kokkulepe, et ülikooli hoone ehitatakse otse tema maja vastu. Selle planeeringuga oleks küll Gonsiori 8 maja aknad kinni ehitatud, kuid Palmi sõnul said nende korterite omanikud korralikku hüvitist. Toonasel planeeringul polnud ka maa-aluseid korruseid, samuti oli maja veidi madalam. Palmi sõnul oli selle projekti puhul olemas pinnas kokkuleppele jõudmiseks.Kuid aastal 2006 esitas EKA taotluse uue hoone ehitusõiguse muutmiseks, sooviti suuremat, 16-korruselist maja. 2007. aastal korraldati arhitektuurkonkurss, kus Palmi sõnul provotseeriti osalejaid konkursi tingimusi rikkuma ning mille võitis Taani arhitektide töö, mis EKA sõnul "rikkus julgelt konkursi reegleid".Sellise suhtumise peale sai Palmil lõpuks mõõt täis.Kui vanadaam toona teatas, et pole nõus sügavama ja kõrgema majaga ning uue detailplaneeringuga, läks tormiks. Ajalehtedes ilmusid arvamusartiklid, kus Palmi nimetati kiuslikuks vanaprouaks ja kunstivaenlaseks.Proua Palm avaldas ühe arvamusartikli, mis tekitas vastakaid reaktsioone. Kunstirahvas raevutses, sest tudengid olid uue majata. ERRi saade "Ringvaade" pöördus otse-eetris Palmi poole, et tulgu kiuslik vanaproua nüüd ometi mõistusele. "Mul jäi suu lahti, kui seda telekas nägin! Isegi vapustatud polnud. Minule isegi ei helistanud sealt saatest tookord. Ja sellised asjad toimuvad meil riigitelevisioonis!" räägib Palm emotsionaalselt käega vehkides.Seepeale otsustas Palm tõmbuda tahaplaanile ja meediaga pigem mitte tegemist teha.

Ametnikeriik ajab tigedaksMiks ei mindud toona edasi peaaegu kokkuleppe saavutanud esialgse projektiga?"Mulle on kõiksugu asju pakutud: katuseaknaid, raha, rõdusid majale. No kuidas sobiksid sellise funk stiilis maja otstesse rõdud? Kuidas saab EKA mulle seda üldse pakkuda?" naerab Palm ja lisab, et see kool koolitab ju tulevasi arhitekte.Tema jaoks on Tartu mnt 7 majal suur emotsionaalne väärtus, see on lapsepõlvekodu, mida nüüd talle peale surutud tingimustel ohtu seatakse. "Maja lähedal voolas kunagi Härjapea jõgi, seal on märgliivad. See kõik on majale ohtlik," märgib vanadaam kurvalt ja lisab, et kas tõesti peab siis nii kõrge ja sügava maja ehitama.Ta ohkab, et miks ometi ei oska inimesed korrektselt asju ajada. "Ma tunnen end kui paaria, tagastatud maja omanikke vaadatakse nii. Kuid ma olen ka oma raha majja pannud. Kas see ongi meie kodanikuühiskond?" Palm lisab, et talle on tehtud takistusi ka maja tavapärases haldamises."Ma ei ole meie riigi vastu, aga ma kannan vimma selle ametnikeriigi vastu. Nad kõik võiksid hoopis presidenti kuulda võtta," räägib Palm ja jääb mõtlikult oma paberikuhja vaatama. Tõstab siis pea, vaatab kaugusse ja ohkab, et põhiseaduse järgi on igaühe omand jagamatu ja võrdselt kaitstud. "Kuid minu omand ei ole ju!" lausub Palm, kes lisaks erinevate seaduste tsiteerimisele on varsti juba ekspert ka ehitusterminite tundmises. "Vahepeal räägiti sellest, et tehakse ehituse ajutine alajaam minu krundile ja küsiti selle kohta allkirja, mitte luba! Aga noh, millest me räägime, kui isegi põhiseadus ei vasta meil tegelikule olukorrale."

Kesklinnasaginast Nõmme vaikusseVanaproua rüüpab klaasist viimase lonksu aprikoosimahla ning lausub naeratades: "Nüüd ma olen rääkinud küll nii pikalt ja kaua, kui mul esialgu plaanis ei olnud," ning silmitseb mind mõtlikult. "Ma ei tahaks praegu teie nahas olla. Selles loos on nii palju lahtisi otsi, et ma pole isegi kindel, kuidas ja kust neid harutama hakata."Proua Palm räägib jopet selga tõmmates, et sõidab koju Nõmmele ühistranspordiga. "Ikka bussiga. Hea on seal Nõmmel olla. Mul on aias isegi oma orav, kes teinekord käib süüa otsimas ja kellele me mõnikord midagi jätame," lausub Palm muhedalt naeratades. Küsin, kas vanadaam oma kahele lapsele ja nende lastele teinekord kooki ka küpsetab. "Eks ma sunniviisiliselt ikka küpsetan," lausub Palm iseteadlikult muiates ja sirutab kütmata kohvikus istumisest jaheda käe: "Head aega!"

KOMMENTAARID:Kauboikapitalism on taganud emale järjepideva hõivatuseKaisa Palm, Ester Palmi tütar:Ärgas, arutlev, diskuteeriv, tervele mõistusele apelleeriv, tasakaalustav - iseloomustaksin oma ema Ester Palmi.Tänu aastakümneid arhivaarina töötamisele on ta distantsilt näinud ühiskonna, riigi, üksikisiku arengut ning tajub praegust olukorda pigem kui vaid hetkel kehtivat äri-, ametkondlikku ja õigusruumi, kus toimetada tuleb.Tal on tulnud tõestada sündüürnikele enda õigusjärgseks omanikuks olemist, pidanud omandi välja ostma haldamisest mittehuvitatud kaasomanikult. 13 aastaks fikseeritud madalate üürihindade juures pidi ta ometi renoveerima oma omandit ja selle kommunikatsioone. Võiks öelda, et alates 1990ndatest aastatest on talle taganud järjepideva hõivatuse kauboikapitalistlik äristiil ja kohtuvaidlused.Planeerimatust linnaehitusest on ema ennegi osa saanud, kui pärast Tartu maantee kõrghoonete püstitamist täitis sissetungiv fekaalvesi Tartu mnt 7 hoone keldri. Toona tuli pidevaks väljasurveks keldrisse paigaldada pumbad ning hoida neid töös oma kulul.On ainult tänuväärne tõsta ühiskonna teadlikkust problemaatikast, millega igal maa- ja hoone omanikul on tõenäosus kokku puutuda.

Ilmselt seda ehitamist maja enam ei kannataÜlle Ulla, Ester Palmi tuttav, Kivisilla 4/Tartu mnt 7 maja elanikOi, mina olen temast heal arvamusel! Ma tean, et see maja valmis 39. aastal ja tean, mida Ester Palm on pidanud läbi elama, et see maja lõpuks endale saada. Perenaine on maja eest hästi hoolitsenud, aknad, torud on vahetatud, maja on väljast remonditud, katus, trepikojad korras, hoovist on tehtud koht, kus saab autosid parkida.Ega me temaga ühe laua taga istunud pole, aga minu arvates on ta korrektselt käitunud. See maja on ju nii vana, elas isegi märtsirünnaku üle, ilmselt seda ehitamist enam ei kannata. Ja ma ei saa aru, miks räägitakse kahest korterist. Kõigil, kel on aknad hoovi poole seal, neil on vaateväli ju varjatud. Minul on temaga hea läbisaamine ja mina usun teda. Minu arvates ajab proua õiget asja.

Ester Palmi põhimõttekindlus väärib imetlustAndry Krass, Tartu mnt 7 maja haldaja ja Ester Palmi esindaja meediasHäid inimesi on raske iseloomustada ning Ester Palm ei ole siin erand. Millist paljudest positiivsetest iseloomuomadustest esile tõsta ja millist tahaplaanile jätta? Viimase aja sündmuste taustal väärib kindlasti esiletõstmist tema julgus ja südikus enda õiguste kaitsmisel isikute vastu, kes varjavad oma ühiskonnavaenulikkust ja ebapädevust sõnapaari „avalik huvi” taha. Ester Palmi põhimõttekindlus mitte vahetada meie ühiskonna põhiväärtusi raha vastu väärib imetlust ning näitab meile kõigile eeskuju.

Signe Kivi, EKA rektorEster Palm on sümpaatne, erudeeritud, viisakas ja sõbralik inimene.