Teder pöördus stabiilsusmehhanismi pärast riigikohtusse

Sisuliselt võib selline nn kiirmenetluse korras riikidele finantsabi andmine luua olukorra, kus Eesti peab rahaliselt panustama, kuid ei saa finantsabi andmist ega selle tingimusi mõjutada. Indrek Tederi arvates on selline otsuste tegemise kord vastuolus parlamentaarse demokraatia ja parlamendireservatsiooni põhimõtetega ning riigikogu eelarvepädevusega.

Õiguskantsler saatis täna Riigikohtule taotluse tunnistada Brüsselis 02.02.2012 alla kirjutatud, kuid riigikogu poolt veel ratifitseerimata Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu säte, mis näeb ette võimaluse võtta riikidele finantsabi andmise otsuseid vastu asutamislepingu osalisriikide 85%-lise häälteenamusega, põhiseadusega vastuolus olevaks.

Indrek Teder toonitab, et ta ei ole põhimõtteliselt euroala finantsstabiilsuse  huvides loodava Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) vastu ega ka selle vastu, et Eesti  stabiilsusmehhanismiga liitub. Sellise rahvusvahelise finantseerimisasutuse loomine on oluline ja vajalik samm mitte üksnes üksikute hädasolevate euroala liikmesriikide abistamiseks, vaid euroala finantsstabiilsuse tagamiseks ja finantskriisi leviku vältimiseks üldisemalt. Nii on Euroopa stabiilsusmehhanismiga liitumine ja selle otsustes kaasarääkimine ka Eesti huvides.

Põhiseadus ei keela iseenesest Eesti osalemist ESM-is. Tuleb aga tähele panna, et Eesti võtab endale ESM-iga liitudes väga suure varalise kohustuse ­­– majanduse musta stsenaariumi korral vastutab Eesti ESM-i ees 1,302 miljardi euro ulatuses. See on ligikaudu 8,5% Eesti sisemajanduse kogutoodangust, selgitas Teder.

Võimalust, et majanduse must stsenaarium mingis vormis realiseeruda võiks, ei saa täielikult välistada. Euroopa ja Eesti majanduse edasist käekäiku on raske ennustada, eriti praegusel ajal.  Veel mõned aastat tagasi ei osatud Euroopas täie tõsidusega ette näha ega valmistuda selleks, et peagi tuleb riike ulatuslike abiprogrammide abil päästma hakata. Kindlust Euroopa majanduse kohta tehtud tulevikuprognooside paikapidavuse osas ei ole ka praegu.

Arvestades ESM-iga Eestile kaasnevate potentsiaalsete varaliste kohustuste mahtu, nõuab põhiseadus, et riigikogul oleks võimalus kaasa rääkida ESM-i raames finantsabi andmise otsuste tegemisel. See tähendab, et riigikogul peab olema reaalne sõnaõigus selles, kas ja mis tingimustel peaks ESM ühel või teisel juhul euroala liikmesriikidele abi andma, rõhutas õiguskantsler. Ühest küljest peab riigikogul olema võimalus mõjutada selliste riigile oluliste varaliste kohustuste võtmist kätkevaid otsuseid, mis varaliste kohustuste mahtu  arvestades võivad lõppastmes avaldada mõju ka riigikogu enda pädevusele teha vajalikke eelarvepoliitilisi valikuid. Teisalt tuleb aga rõhutada, et riigikogu kaasatus oluliste varaliste otsuste tegemisse ei ole eesmärk iseeneses – riigikogu kaasarääkimisõigus ja avalik parlamentaarne debatt peavad laiemas plaanis tagama otsuste tegemise läbipaistvuse ja kontrollitavuse, samuti avalikkuse kaasamise.

"Eesti maksumaksja annab ESM-i käsutusse pea 150 miljonit eurot ning ühtlasi tagab ESM-i kohustusi rohkem kui miljardi euroga. Tegemist on erakordselt suure rahasummaga, mis pole oma iseloomult ega mahult võrreldav seni rahvusvaheliste organisatsioonide ees võetud kohustustega. Seetõttu on rahval õigustatud ootus rääkida kaasa selles, kuidas ESM oma vahendeid kasutab. Riigikogu kaasamata jätmine võib kahtluse alla seada Eesti ESM-is osalemise legitiimsuse," rääkis Teder.

Indrek Teder on seisukohal, et nimetatud oluliste põhiseaduse põhimõtete tagamiseks ei piisa üksnes sellest, et riigikogu ratifitseerib ESM-i asutamislepingu. Seda põhjusel, et euroala riikidele igakordse finantsabi andmise täpsemad tingimused ja kord ei ole sätestatud mitte ESM-i asutamislepingus, vaid sellekohased otsused tehakse igal üksikjuhul eraldi. Järelikult peab riigikogul ka järgnevalt olema igal konkreetsel finantsabi andmise juhul võimalus oma seisukoht kujundada ja Vabariigi Valitsuse kaudu ESM-i raames finantsabi andmise otsuseid mõjutada.

Riigikogu kaasatuse vältimatuks eelduseks on see, et ESM-i raames võetaks riikidele finantsabi andmise otsuseid vastu vastastikusel kokkuleppel. Hetkel näeb aga ESM-i asutamisleping ette, et ESM-i riigid saavad kiita finantsabi andmise heaks ka 85%-lise häälteenamusega, kui sellise menetluse vajalikkusele viitavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank. Kuna Eesti hääle osakaal selliste otsuste tegemisel on Eesti kapitalipanusest lähtuvalt 0,186%, ei ole Eesti esindajal võimalust takistada ESM-i kaudu finantsabi andmist. Järelikult ei oma ka võimalik riigikogu seisukoht abi andmise küsimuses sisulist tähtsust.

Teder möönab, et mõnede euroala liikmesriikide kapitalipanus ESM-i on absoluutarvudes Eesti panusest kordades suurem. Samas on aga oluline rõhutada, et Eesti kapitalipanuse suhe Eesti sisemajanduse kogutoodangusse (8,52%) on samas suurusjärgus, mis teiste ESM-i liikmesriikide panuse suhe nende sisemajanduse kogutoodangusse (nt Saksamaa 7,45%, Prantsusmaa 7,32%, Itaalia 8,05%). Seega võivad ESM-ist tõusetuvad potentsiaalsed varalised kohustused mõjutada Eestit sarnaselt nende riikidega, kelle kapitalipanused ESM-i on absoluutarvudes suuremad.

"Kordan, et Eesti põhiseadus ei välista Eesti liitumist ESM-iga. Küll aga tuleb ESM-iga liitudes järgida  Eesti põhiseaduse olulisi põhimõtteid," ütles Teder.

Lisaks märgib õiguskantsler, et taotlus kontrollida vaidlusalust ESM-i asutamislepingu sätet ei mõjuta kuidagi riigikogu 23.02.2012 otsusega antud heakskiitu nn Kreeka teisele abipaketile.