Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Streigi kronoloogia: ringiga tagasi alguses

    Riiklik lepitaja ootab meditsiinitöötajate streigi osalisi enda juurde. Streikijad ei soovi minna. Haigekassa ja riik aga jutule ei võta.

    Tervishoiutöötajate palga- ja töötingimuste läbirääkimised on tänavu oktoobri keskpaigas tagasi seal, kus mullu samal ajal, vahendab arstide väljaanne Meditsiiniuudised.
    26.05.2011
    Eesti Arstide Liit (EAL) ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit (ETK) teatasid, et jätkavad kahe aasta eest pooleli jäänud üleriigilise kollektiivlepingu läbirääkimisi ning alustavad ka palgaläbirääkimisi.
    Esitatud tingimustest leidis enim kõneainet soov tõsta arstide palga alammäära aastaks 2014 kehtiva määraga võrreldes 40% ehk 7,16 eurolt 12 eurole. Õdedele ja hooldajatele taheti 50%st palgatõusu (vastavalt 3,87 eurolt 7,70 eurole ja 2,11 eurolt 4,20 eurole).
    01.06
    Toimuma pidid läbirääkimised kollektiivlepingu üle, kuid Eesti Haiglate Liit (EHL) kohale ei tulnud, viidates asjaolule, et kehtib 2007. aastal EHLi, Eesti Õdede Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu ja valitsuse vahel sõlmitud kollektiivleping, millele keeldusid alla kirjutamast EAL ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit.
    05.10
    EAL ja ETK tegid riiklikule lepitajale avalduse kollektiivse töötüli lahendamiseks.
    03.11 ja 21.12
    Toimusid lepituskoosolekud, ent kompromissini ei jõutud. Lepitamine otsustati lõpetada eriarvamuste protokolliga.
    05.01.2012
    EALi ja EHLi esindajatel oli põhjust rõõmustada – sotsiaalministeeriumis jõuti kokkuleppele arstiteaduskonna riiklike lisaõppekohtade vajaduses: 2016. aastani võetakse vastu 140 tudengit ja 145 residenti aastas.
    26.01
    EAL, ETK, EHL ja riikliku lepitaja kt Henn Pärn allkirjastasid eriarvamuste protokolli. Sellega tekkis EALil ja ETK l ­õigus alustada oma õiguste­ kaitseks aktsioonidega, sealhulgas streigi ettevalmistamisega.
    07.03
    Toimus tervishoiuvaldkonna töötajate toetusstreik haridustöötajatele. Seisak kestis tund aega, sel ajal ei toimunud ambulatoorseid vastuvõtte, ei alustatud uusi plaanilisi lõikusi, ­uuringuid ega protseduure. Streigi ajal peeti haiglates kõnekoosolekuid.
    18.05
    Haigekassa nõukogu lükkas tagasi EALi ja ETK ettepaneku kasutada tervishoiutöötajate palga tõstmiseks vajaliku rahalise ressursina haigekassa jaotamata kasumit.
    03.09
    EALi volikogu otsustas koos ETKga korraldada tervishoiutöötajate streigi. Volikogu võttis eesmärgiks kollektiivlepingu sõlmimise arstide, õdede ja hooldajate töötasu alammäärade tõstmiseks ning töötingimuste parandamiseks. Moodustati streigikorralduskomitee.
    13.09
    Sotsiaalministeeriumis toimus ministeeriumi ja tervishoiuvaldkonna sotsiaalpartnerite kohtumine, kus ministeeriumi esindajad andsid ülevaate eelarve võimalustest. Minister ütles, et teeb haigekassa nõukogule ettepaneku arutada tervishoiutöötajate palga tõstmist 3–5% järgmisel aastal. Tervishoiutöötajate esindajaid see streigiplaanist loobuma ei pannud.
    17.09
    EAL ja ETK teatasid, et 1. oktoobril algab tervishoiuvaldkonna töötajate streik.
    21.09
    Haigekassa nõukogu analüüsis võimalusi tõsta tervishoiutöötajate palka. Otsustati, et 2013. aastast saab seda arstide puhul teha 3%, õdede ja hooldajate puhul aga 6%. EALi ja ETKd see pakkumine ei rahuldanud.
    28.09
    Viimane katse streiki ära hoida oli sotsiaalministeeriumi, EALi ja EHLi kohtumine, kus haiglate liit pakkus välja, et uuest aastast ei lisanduks tervishoiutöötajatele lisakoormust ning palk tõuseks kõigil 6,6%. EAL ja ETK pakkumist vastu ei võtnud.
    01.10
    Algas streik. Peatati plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud Tallinnas ITKs, LTKHs ja PERHis ja Tartus kliinikumis.
    04.10
    EALi, ETK ja EHLi läbirääkimised kestsid kokku üle kuue tunni, kuid lahendust siiski ei toonud. Nii ei olnud EHLil järgmisel päeval toimunud haigekassa erakorralisele istungile kaasa võtta konkreetseid ettepanekuid, mida arutada. Haigekassa nõukogu 5. oktoobri istungil tervishoiutöötajate palga tõstmisel uute otsusteni ei jõudnud.
    08.10
    Streigiga liitusid Pärnu, Kuressaare, Viljandi ja Narva haigla, kus peatati plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud. Tallinna haiglates ja TÜ Kliinikumis jätkus streik ambulatoorses eriarstiabis, ühtlasi peatati uute plaaniliste haigete vastuvõtt statsionaari ja päevaravisse.
    10.10
    Tervishoiutöötajate ja haiglajuhtide kohtumisel jõuti kokkuleppele, et esmase ambulatoorse visiidi puhul tuleb suurendada arsti ja õe tööaega 20% võrra ning iga statsionaari voodipäeva kohta 16% võrra. See vähendab töö intensiivsust ja võimaldab tegeleda patsiendiga põhjalikumalt. Hooldajate miinimumpalka sooviti tõsta 23%, õdedel 17,5% ja arstidel 11%.
    11.10
    Haigekassa nõukogu koosolekul anti haiglate liidule volitus arstide pakkumine suures osas vastu võtta tingimustel, et streik lõppeb ja palgatõusunõue rahuldatakse kahe aasta jooksul.
    15.10
    EAL ja ETK lükkasid EHLi pakkumise tagasi ja haiglate liit pöördus uuesti riikliku lepitaja Henn Pärna poole. Arstide liit keeldus aga lepitaja juurde minekust, kartes langeda juriidilisse lõksu: kui lepitusmenetlus on pooleli, siis streigiõigust ei ole. Pärn rõhutas, et tegu on vaid nõustamisega.
    19.10
    Haigekassas läbis esimese lugemise 2013. aasta ravikindlustuse eelarve, milles suurendatakse tervishoiutöötajate palgakomponenti kahe aasta jooksul keskmiselt 15% ja pikendatakse eriarsti esmast vastuvõttu viie minuti võrra.
  • Hetkel kuum
Ekspert: ka metsatööstus ootab keskpankurite sõnumeid
Kui baasintressid langevad, on lootust, et puidusektoris terendavad jällegi suuremad mahud ja paremad käibed, kirjutab KPMG metsasektori vandeaudiitor Siim Külasepp Äripäeva Infopanga metsatööstuse kvartaliraportile antud kommentaaris.
Kui baasintressid langevad, on lootust, et puidusektoris terendavad jällegi suuremad mahud ja paremad käibed, kirjutab KPMG metsasektori vandeaudiitor Siim Külasepp Äripäeva Infopanga metsatööstuse kvartaliraportile antud kommentaaris.
Tehnoloogiaaktsiatel toss väljas. Uued sektorid buumivad Unusta tehnoaktsiad ja loe, kust tuleb kasv praegu
Investoril on võimalik oma investeerimisportfelli ülesehitamisel lähtuda erinevatest strateegiatest. Kui pole aega turul toimuvat jälgida, sobib hästi populaarne „osta ja unusta“-strateegia. Kes aga tunneb rohkem huvi turul toimuva vastu, saab turu muutustest kasu lõigata sektorite rotatsiooni jälgides.
Investoril on võimalik oma investeerimisportfelli ülesehitamisel lähtuda erinevatest strateegiatest. Kui pole aega turul toimuvat jälgida, sobib hästi populaarne „osta ja unusta“-strateegia. Kes aga tunneb rohkem huvi turul toimuva vastu, saab turu muutustest kasu lõigata sektorite rotatsiooni jälgides.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Raadiohitid: Roosaare koduturu aktsiatest ja lahkuv juht kinnisvarast
Nädala hittides domineeris investeerimine: investor Jaak Roosaare tegi tiiru ümber koduturu aktsiate, Marko Oolo analüüsis tehnoloogiaaktsiaid. Investor Toomas võttis kokku tulemuste hooaja ja Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt lükkas ümber Toomase kriitika.
Nädala hittides domineeris investeerimine: investor Jaak Roosaare tegi tiiru ümber koduturu aktsiate, Marko Oolo analüüsis tehnoloogiaaktsiaid. Investor Toomas võttis kokku tulemuste hooaja ja Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt lükkas ümber Toomase kriitika.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Ivo Suursoo: lahjade eesmärkide seadmine on ohtlik
Parima juhi konkursi finalist OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suuroo ütleb, et madalate eesmärkide seadmine on ohtlik, sest see laseb asjadel senisel viisil edasi kulgeda, kuigi jätkuvaks kasvamiseks peaks muutuma.
Parima juhi konkursi finalist OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suuroo ütleb, et madalate eesmärkide seadmine on ohtlik, sest see laseb asjadel senisel viisil edasi kulgeda, kuigi jätkuvaks kasvamiseks peaks muutuma.
Automaksu muudatus: esialgu tuleb vähem maksta
Mootorsõidukimaksu eelnõusse tuleb rahandusministri sõnul kaks põhimõttelist muudatust: registreerimistasu tuleb tasuda üks kord ka Eesti liiklusregistris juba olevate sõidukite müügil ning juriidiliste isikute sõiduautode ja kaubikute maks hakkab samuti sõiduki vanusega vähenema, teatas rahandusministeerium.
Mootorsõidukimaksu eelnõusse tuleb rahandusministri sõnul kaks põhimõttelist muudatust: registreerimistasu tuleb tasuda üks kord ka Eesti liiklusregistris juba olevate sõidukite müügil ning juriidiliste isikute sõiduautode ja kaubikute maks hakkab samuti sõiduki vanusega vähenema, teatas rahandusministeerium.