Narva puugid

Riigikontrolli auditi kohaselt on Narvas aastate jooksul andnud ettevõtjatele hulgaliselt hoonestusõigusi. Paraku on enamik 23 krundist siiani tühjad ja kokku kümnetesse miljonitesse eurodesse lubatud investeeringuid on suuresti linnavõimu kummalisena näiva loiduse tõttu tegemata. Riigikontrolli hinnangul tekib linnapoolse järelevalve tegemata jätmisel risk, et hoonestusõiguse seadmise ja võõrandamise tehingutega teenitakse hoopis lepingupartnerite ärilisi eesmärke ning kahjustatakse olulisel määral avalikku huvi.

Terve rea hoonestusõiguste taga ongi olnud kohalikud mõjukad otsustajad, kes lubasid suure suuga linna maale hooneid ehitada. Vähemalt ühe, praeguseks endise volikogu liikme puhul on ka näha, et hoonestusõigused soetati lihtsa eesmärgiga nende edasimüügilt kiiresti raha teenida.2005. aasta juulikuu alguses ilmusid Narva kohalikus lehes Gorod ja Äripäevas kuulutused Narva munitsipaalmaadele välja kuulutatud hoonestusõiguste konkursi kohta. Seitsmele kinnistule kuulutati avalik enampakkumine ja üheksale eel-läbirääkimistega.

Mõned päevad enne seda registreeriti aga äriregistris osaühing IV Invest Develompment, mida on peetud tollase volikogu liikme ja Keskerakonna Narva piirkonna juhi Aleksandr Moissejevi kontrolli all olevaks. Ettevõte napsas konkursilt viis hoonestusõigust. Reaalset konkurentsi pakkumiste vahel küll ei olnud, sest igale kinnistule oligi ainult üks soovija. IV Invest Develompment äriplaanide kohaselt pidi ettevõte linna ehitama ridaelamu, kauplus-kohviku, rehvikoja, suvekohviku ja autoparklad.

Tegelikult ei ehitanud ettevõte mitte midagi ehk ei täitnud aastate jooksul ühtegi lepingutest tulenevat kohustust. Kolm hoonestusõigust müüs ettevõtte linnavõimu heakskiidul edasi ning teenis sellelt üle 50 000 euro tulu.

Teine mõjukas poliitik-ärimees, kes oma näpud 2005. aastal hoonestusõiguste taha ajas, oli volikogu liige Fjodor Ovsjannikov. Temaga seotud äriühingud said neli hoonestusõigust.Aasta hiljem Keskerakonda astunud ja pikalt volikogu rahanduskomisjoni juhtinud Ovsjannikovi äriplaanide järgi pidid linna kerkima 9-korruseline elamu, ehitusmaterjalide kauplus, logistikakeskus ja ärihoone. Paraku jäid needki plaanid kõigest õhulossideks.Lepingute täitmata jätmine pole poliitik-ärimeestele aga kaasa toonud mitte mingeid karistusi.

Narvas loodud süsteemi järgi vaatab hoonestusõigustega seotud dokumendid enne linnavalitsuses otsustamist läbi linnavalitsuse juurde moodustatud linnavara komisjon. Seejärel teeb linnavalitsus linnavara komisjoni soovitusliku otsuse alusel oma otsuse. Linnavara komisjoni esimees ja linnapea on aastaid olnud keskerakondlane Tarmo Tammiste.

Selle aasta alul riputas Ovsjannikov internetti mõne aasta tagused Austraalia ja Uus-Meremaa reisi fotod, millel ta poseerib koos Moissejevi, linnapea Tammiste, praeguse Keskerakonna Narva piirkonna juhi Andrus Tamme ja Narva Haigla juhi ning volikogu liikme Olev Sillandiga. Arvatakse, et piltide ülesriputamise põhjus võib olla sõpruskonna vahel tekkinud pingetes.

Moissejevi täht ongi praeguseks Narvas kustumas, ta on saanud politseiametnikule pistise pakkumise eest kriminaalkaristuse ning seetõttu vangis istunud. Hoolimata Keskerakonna kohalike juhtide vastuseisust heideti ta ka parteist välja.

Endiselt nii volikogus, sihtasutuse Narva Haigla nõukogus, kui ka linnavalitsuse moodustatud riigihanke konkursikomisjonis istuvat Ovsjannikovi süüdistab prokuratuur linna ehitushangete  jagamises ettevõtjate vahel, kes nõustusid selle eest talle varjatult maksma kümme protsenti Narva linnavalitsusega sõlmitud töövõtulepingute maksumustest. Selle aasta jaanuarini istus Ovsjannikov pool aastat vahi all. Süüdistus on praeguseks kohtusse jõudnud.

Ehitusettevõtja Gennadi Fanfora suhtes jõustunud kohtuotsuse järgi omavat Ovsjannikov mõjuvõimu Narva linnavalitsuse ametiisikute ja Narva linnavolikogu liikmete üle ning kes suudab seetõttu Narva linnavalitsuse ametnike ja linnavolikogu liikmete otsustusi mõjutada.

Ebaseaduslik mõjuvõim linna ametiisikute üle seisneb võimaluses mõjutada ametnike karjääri, vabaneda mittemeelepärastest ametnikest ja sundida sel moel ametnikke tegema endale meelepäraseid otsuseid.

Kas näete ka endal süüd riigikontrolli auditis väljatoodud asjades?Mihhail Stalnuhhin, riigikogu liige, Narva linnavolikogu esimees 2003-2011

Mina ei näe endal mingit pattu, nagu ka linnavalitsusel, linnapeal ja praegusel volikogu esimehel. Volikogu on õigeaegselt õigusaktid vastu võtnud. Linnal on õigus pikendada hoonestusõiguse lepingute täitmise tähtaegu, kui hoonestusõiguse omanikel tekivad majandusraskused. Kõik me teame, et tuli majanduskriis. Ma ei saa aru, miks riigikontroll ei aksepteeri seda korda? Olen seda neilt küsinud, aga vastust pole saanud.Riigikontroll on oma auditi koostamisel suuresti lähtunud volikogu revisjonikomisjoni esimehe allkirjaga vastusest, mille tegelik koostaja on põhiline tunnistaja linnapea vastases kohtuasjas, linnavara- ja majandusameti jurist Mihhail Antonov.Samas saab auditis kõige rohkem kriitikat just linnavara- ja majandusamet.

Airi Mikli, riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör

Riigikontroll juhib tähelepanu, et kõik auditis käsitletud hoonestusõigused (ühe erandiga) olid seatud ammu enne majanduskriisi, aastal 2005 ja varem. Hoonestusõiguse seadmise lepingud nägid kõigepealt ette koostada detailplaneeringu projekti enamasti poole aasta jooksul. Kui seda kohustust ei täidetud, nägi volikogu kehtestatud kord ette kohustuse nõuda leppetrahvi, ilma võimaluseta selles osas järeleandmisi teha. Audit tuvastas, et linnavalitsus ei olnud ühegi tähtaegu eiranud hoonestaja käest leppetrahvi sisse nõudnud. Ma ei oska kommenteerida väidet, et riigikontroll lähtus auditi koostamisel revisjonikomisjoni esimehe vastusest. Koostasime kõigepealt ikka kontrolliaruande ja seejärel saatsime selle vastamiseks Narva.

Tamara Luigas, Narva linnavara- ja majandusameti direktori kt

Viimased paar aastat olen püüdnud nii linnavalitsuses kui ka avalikkuse ees selgitada, et linnavaraga sahkerdamiste ja ehitushangete kindlale seltskonnale kättemängimise taga on ühed ja samad Narvas poliitiliselt mõjukad inimesed. Selle tulemusena olen aga linnavõimu silmis muutunud ebasoovitavaks isikuks, keda igal viisil püütakse töölt minema lüüa.Hoonestusõigustega hangeldamiste tagant paistavad Aleksandr Moissejevi, Fjodor Ovsjannikovi ja Andrei Dmitrijevi majandushuvid.Dmitrijeviga seotud Arendus-Invest omandas kokku kuus hoonestusõigust.22. mail 2008.a andis Narva linnavalitsus Arendus-Investile nõusoleku kahe hoonestusõiguse edasivõõrandamiseks, millega hoonestuskohustused täitmata jätnud ettevõte teenis üle 51 000 euro tulu.