Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elamispindade reaalväärtus kasvas 7 aastaga 5,4%

    Aastate taha vaatav elamispindade hinnaindeks annab huvitava pildi elamispindade hinnamuutustest läbi kinnisvarabuumi ja -kriisi.

    Eeldades, et elamispindade hinnaindeks peegeldab kaudselt eluruumide väärtuse muutust, tõdeme, et tänaseks on eluruumide reaalväärtus seitsme aasta taguse ajaga kasvanud napp 5,4%.
    Inimesi on hullutamas igakuised kinnisvarahindu ja väärtuseid kajastavad uudised. Kord elamispindade hind tõuseb, siis jälle langeb. Tegelikkuses pakub operatiivinfo tõsist huvi ainult neile, kes on plaanimas kinnisvaratehingut kohe-kohe teha.
    Müügimõteteta koduomanikule ei peaks igakuised hinnamuutused sugugi korda minema. Küll peaks neilegi huvi pakkuma, mis on nende soetatud kodu väärtuse pikaajalised trendid.
    Hinnaindeks aitab hinnata elamispindade väärtuse muutust
    Alates käesolevast aastast avaldab statistikaamet elamispindade hinnaindeksit, mis läheb minevikus kuni 2005. aastani. Hinnaindeksi andmetel on Eesti eluasemed 2012 II kvartali seisuga ühe aastaga kallinenud 7,7%.
    Võrreldes 2005 I kvartaliga ehk kinnisvarabuumi koidikuga on tänased elamispindade hinnad aga isegi vaatamata 2007.-2009. aastal kestnud hinnalangusele toonasest kõrgemal koguni 47%. Elamispindade hinnad olid tipus 2007 II kvartalis, mil need ulatusid 118% kõrgemale kui 2005 I kvartalis. Tänane elamispindade hinnatase on sellest viie aasta tagusest ajast 33% madalamal.
    Siin oleks paslik koht tuua mängu uus tegur – inflatsioon. On ju ilmselge, et hinnataseme püsiva tõusu tõttu on tänane üks euro märksa vähem väärt, kui näiteks 2005 I kvartalis 15,6466 krooni. Kui täpne olla, siis on tarbijahinnaindeks alates 2005 I kvartalist 2012 II kvartaliks kasvanud 39,3%.
    Kõrvutades nominaalset elamispindade hinnatõusu 47% ja sama ajavahemiku inflatsiooni 39% tõdeme, et kinnisvara reaalväärtus on seitsme ja poole aastaga tõusnud tervenisti 5,4%.
    Elamispindade hinnatipp oli 2007. aastal
    Inflatsiooniga korrigeerituna olid elamispindade hinnad tipus ikka ses samas 2007 II kvartalis, mil võrreldes 2005 I kvartaliga oli elamispindade reaalväärtuse kasvuks hullumeelne 95%. Sellele järgnenud pikk langus lõppes elamispindade hinnaindeksi nominaalväärtust arvestades 2009 IV kvartalis, kuid reaalväärtust arvestades alles aasta hiljem 2010 IV kvartalis.
    Selleks hetkeks oli elamispindade hinnaindeksi reaalväärtus kukkunud üle kahe korra ehk 51%. Indeksi reaalväärtuse hinnapõhjast 2010 IV kvartalis oleme 2012 II kvartaliks tulnud ülespoole 10% võrra.
    Elamispindade väärtus puudutab enamust Eesti elanike
    Üle 80% Eesti inimestest elab endale või lähedasele kuuluval elamispinnal ja selle väärtus on seega pere bilansis olulisel kohal. Tänased numbrid näitavad, et oleme kaugel olukorrast, kus me saaksime rääkida kiirest, ammugi siis üleliigsest kinnisvara nominaalse või reaalse väärtuse kasvust.
    Positiivne on siiski see, et kinnisvara reaalväärtus ei lange, vaid ikkagi kasvab. Langev kinnisvaraväärtus peletaks turult ostjad, sest kes ikka soovib soetada vara, mida homme on võimalik madalama hinnaga osta. Pigem on ülisoodsa intressimäärad ja mõistlik kinnisvara hinnatase näitajad, mis soosivad kinnisvara ostmist, mitte ostuotsuse edasilükkamist.
     
  • Hetkel kuum
Ekspert: ka metsatööstus ootab keskpankurite sõnumeid
Kui baasintressid langevad, on lootust, et puidusektoris terendavad jällegi suuremad mahud ja paremad käibed, kirjutab KPMG metsasektori vandeaudiitor Siim Külasepp Äripäeva Infopanga metsatööstuse kvartaliraportile antud kommentaaris.
Kui baasintressid langevad, on lootust, et puidusektoris terendavad jällegi suuremad mahud ja paremad käibed, kirjutab KPMG metsasektori vandeaudiitor Siim Külasepp Äripäeva Infopanga metsatööstuse kvartaliraportile antud kommentaaris.
Dow Jones ja S&P 500 hoiavad tõusutrendi, kuid tarbijaid hirmutab inflatsioon
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis reedel, lõpetades kaheksanda järjestikuse võiduka päeva ja registreerides oma parima nädala 2024. aastal.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis reedel, lõpetades kaheksanda järjestikuse võiduka päeva ja registreerides oma parima nädala 2024. aastal.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Raadiohitid: Roosaare koduturu aktsiatest ja lahkuv juht kinnisvarast
Nädala hittides domineeris investeerimine: investor Jaak Roosaare tegi tiiru ümber koduturu aktsiate, Marko Oolo analüüsis tehnoloogiaaktsiaid. Investor Toomas võttis kokku tulemuste hooaja ja Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt lükkas ümber Toomase kriitika.
Nädala hittides domineeris investeerimine: investor Jaak Roosaare tegi tiiru ümber koduturu aktsiate, Marko Oolo analüüsis tehnoloogiaaktsiaid. Investor Toomas võttis kokku tulemuste hooaja ja Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt lükkas ümber Toomase kriitika.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Omanikku vahetanud puiduäri kaotas käibest viiendiku
Äsja Combiwoodile müüdud puiduvarumisäri Metsä Forest Eesti kaotas eelmisel aastal käibest pea viiendiku ja ärikasumist kadus kolmveerand.
Äsja Combiwoodile müüdud puiduvarumisäri Metsä Forest Eesti kaotas eelmisel aastal käibest pea viiendiku ja ärikasumist kadus kolmveerand.
Mööblitootjale saabus tunneli lõpp koos valgusega
Mööblitootja Wermo käive kahanes eelmisel aastal pisut, see-eest aga kasumlikkus kasvas kõvasti ja ettevõtte tegevuses on toimunud muutused.
Mööblitootja Wermo käive kahanes eelmisel aastal pisut, see-eest aga kasumlikkus kasvas kõvasti ja ettevõtte tegevuses on toimunud muutused.