Vene muuseumid varade pärast kohtus

Enamgi veel: kahe muuseumi vahel käib kohtuvaidlus, mille keskmes on hinnanguliselt umbes miljon eurot väärt olev vara. Just nii väärtuslikuks hindas vene ajalooliste kultuuriväärtuste spetsialist Aleksandr Dormidontov eksponaadid, mille omandiõigust nõutavad endale mõlemad muuseumid.

SA Tallinna Vene Muuseum esitas Harju Maakohtule hagi MTÜ Vene Muuseum vastu, nõudes selles 31. mail 2010 sõlmitud hea tahte lepingu täitmist ja MTÜ käsutuses olevate varade üleandmist sihtasutusele. Vene muuseumi juht Sergei Ivanov vastab: "Mille alusel? Vene Muuseumil ei olnud ega ole Tallinna Vene Muuseumiga sõlmitud mingeid kokkuleppeid."

Veidi üle kümne aasta tagasi asutas parlamendisaadik Sergei Ivanov mittetulundusühingu Vene Muuseum. Järgneva aja jooksul kujunes välja muuseum, millel olid oma eksponaadid, raamatukogu ja arhiiv. Vene muuseumi loomise idee leidis teiste hulgas toetust ka tavaliste inimeste seas, kes annetasid muuseumile oma perekonnareliikviaid: raamatuid, tarbeesemeid, pilte.

2004. aastal on saanud muuseum võimaluse võtta enda käsutusse Kadriorus KUMU ja presidendilossi naabruses asuv hoone aadressil Koidula 23. Ning 2005. aastal valmis koostöös kultuuriministeeriumi ja Tallinna Linnavalitsusega projekt, mis määratles Eesti Vene Muuseumi riiklik-munitsipaalse staatuse. Lisaks sellele hakati Sergei Ivanovi sõnul valmistama ette euroopa projekti, et taotleda muuseumi rahastamist Euroopa Liidu fondidest.

Paraku ei jõudnudki muuseum reaalselt tegutsema hakata.

2010. aastal sõlmisid Tallina linn ja MTÜ Vene Muuseum kokkuleppe, millega Tallinna linnavalitsus võttis kohustuse avada Vene muuseum. Selle eesmärgi elluviimiseks moodustati sihtasutus Tallinna Vene Muuseum. Nii tekkis Eestis sisuliselt teine "vene muuseum".

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ütleb, et kokkuleppe kohaselt oleks uut sihtasutust juhtiv Sergei Ivanov pidanud andma kõik eksponaadid kolme kuu jooksul linna bilanssi: "Seega täitis linn oma kohustused, moodustades sihtasutuse ja eraldades sellele eelarves raha."

"Kuid sellele vaatamata ei andnud Sergei Ivanov linnale üle ainsatki eksponaati," jätkab Kõlvart. "Samal ajal, olles sihtasutuse juht, kulutas ta olulise osa eraldatud rahast endale palga maksmiseks. Me tegime talle mitmeid ettekirjutusi, milles nõudsime kokkuleppest kinnipidamist ja eksponaatide üleandmist ning viitasime muuseumi sisulise töö puudumisele. Lisaks sellele eiras Sergei Ivanov nõudmist taanduda MTÜ Vene Muusemi juhatusest."

Kõlvarti sõnade kohaselt "üritas Sergei Ivanov istuda korraga kahel toolil, jäädes MTÜ Vene Muusemi juhatuse liikmeks ja eksponaatide faktiliseks peremeheks ning töötades paralleelselt Tallinna Vene Muusemi haldavas linnaasutuses, saades palka tegelikult midagi tegemata. Selline olukord ei saanud lõpmatuseni kesta, sellepärast langetasime kardinaalsed otsused: vabastada Ivanov ametist ja nõuda eksponaadid välja kohtu kaudu".

Sergei Ivanov aga nimetab linnavalitsuse argumente "valeks". Ta ei tunnista konflikti kui niisuguse olemasolu ning näeb juhtunus pigem poliitilisi põhjusi.

"Hea tahte leping, mille Tallinn ja MTÜ Vene Muuseum 31. mail 2010 sõlmisid ja milles lepinguosalised väljendasid soovi üheskoos tegutseda ning luua tingimused vene kultuuriga seotud kultuuriväärtuste kogumiseks, taastamiseks, uurimiseks ja säilitamiseks, aga ka soovi asutada nende eesmärkide saavutamiseks sihtasutus Tallinna Vene Muuseum, ei ole juriidiliseks aluseks mingitele varalistele suhetele, ja ammugi mitte eksponaatide üleandmise nõudmisele," oponeerib Ivanov.

"Peale selle: kui minuga sõlmiti leping, oli väga hästi teada, et ma olen MTÜ Vene Muusemi juhatuse liige, ning see ei häirinud kedagi, ja see ei olnud mingiks takistuseks," jätkab praegune Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Sergei Ivanov. "Kuid Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon lagunes, ning Tallinna linnavalitsusse jäid üksnes keskerakondlased. Tallinna abilinnapea Yana Toom just nii mulle ütleski: "Noh, Sergei Vassiljevitš, saate isegi aru..."

Pildikonflikt lõppes sellega, et Sergei Ivanov ei andnudki eksponaate linnale üle, linn aga kaebas Ivanovi kohtusse. 

Tekkinud olukorras väärib erilist tähelepanu rahaline aspekt. Vene muuseum, mille reaalne tegevus ei jõudnudki tegelikult alata, sai kogu selle aja riigilt rahalist toetust.

Näiteks ajavahemikul 2009-2010 eraldas Tallinna Kultuuriväärtuste Amet MTÜ-le Vene Muuseum 810 000 krooni. Viimased kolm aastat sai MTÜ kultuuriministeeriumilt tegevuse toetamiseks subsiidiumi - 2876 eurot aastas. See summa oli kuni 2010. aastani kümme korda suurem. Tallinna linnavalitsuse andmeil oli tegemist miljoniliste dotatsioonidega, mis tulid nii Tallinna linnalt kui ka kultuuriministeeriumilt.

Viimasel ajal on ajakirjanduses seoses Vene muuseumi teemaga esitatud Ivanovile korduvalt provokatiivne küsimus: "Kus on kümne aastaga kogutud eksponaadid? Näita!"

Enamgi veel. Telekanal PBK tsiteeris parlamendiliiget Yana Toomi, kes kahtles, kas kõik Vene muuseumi eksponaadid on üldse alles, pidades võimalikuks, et osa neist on pandud välja internetioksjonidel.

Linnavalitsuse väitel käib jutt 3763 eksponaadist. Suurema osa sellest nimekirjast moodustavad raamatud, isiklikud arhiivid, ajaloolised artefaktid, aga ka hinnalised pildid ja ikoonid. "Me ei tea, kus eksponaadid asuvad," ütleb Mihhail Kõlvart.

Ivanov ise sellele küsimusele ei vasta, kuid kultuuriministeerium saatis ÄP-le sellise vastuse: "Kultuuriministeerium ei soovi sellesse kohtuvaidlusse sekkuda, meie ainus huvi on tagada oluliste kultuuriväärtuste säilimine. Seetõttu abistasime MTÜ-d hoidlapinna leidmisel ning MTÜ ja Eesti Rahva Muuseum sõlmisid 21.06.12 koostöölepingu, millega lepiti muu hulgas kokku selles, et ERMi alla luuakse eraldi Vene muuseumi alakogu ning ERM nõustab MTÜ-d museaalide kirjeldamisel ja kogu süstematiseerimisel."

Eksponaatide asukoht ja seisukord teevad muret ka Aleksandr Dormidontovile, kollektsionäärile, vene kultuuriväärtuste asjatundjale. Muide, Dormidontov oli üks neist, kes toetas 2000. aastate alguses aktiivselt Eestis vene muuseumi loomise ideed. "Vene Muuseumi varasid on väga keeruline hinnata," kommenteerib Dormidontov. "Näiteks, kui palju maksab Kilingi-Nõmme kiriku ikonostaas? See on hindamatu! Muide, kogu kollektsiooni hind on vähemalt miljon eurot. Ja kui liita sinna juurde kõik "vene muuseumi idee" hüvanguks kulutatud raha, on see summa veelgi suurem."

Ning veel üks arv: Vene Muuseumi Kadrioru hoone rekonstrueerimise ja ümberehitamise projektile kulutati 2 miljonit krooni. Need lendasid lihtsalt korstnasse. Nüüd kavatseb linn avada selles majas lasteaia, projekteerimistööd on juba alanud.