Savisaare peidus vara Šveitsi fondis

Kaks aastat tagasi alustatud Edgar Savisaare altkäemaksuvõtmise ja rahapesu kahtluse uurimise käigus Šveitsi pangast saadud andmed näitavad Savisaare majanduslikke huvisid ühes fondis. Samuti kirjeldavad, kuidas liikus Tallinnas ärihuvisid omava hotelli- ja toitlustusärimehe Alexander Kofkini raha Savisaarega seostatud pangakontole.Savisaar ise on avalikkusele kinnitanud, et tema rahaasjad on korras. “Mul on täiesti avalikud sissetulekud ja ma ei ole teinud neist mingit saladust. Kõik minu sissetulekud kajastuvad tuludeklaratsioonis ja majanduslike huvide deklaratsioonis,” vastas Savisaar 2010. aasta oktoobris Tallinna linnavolikogus esitatud arupärimisele varjatud sissetulekute kohta. “Minu isiklikud rahaasjad on väga selged, mida on kinnitanud ka Eesti õiguskaitseorganid,” jätkas ta siis arupärimisele vastates.Kuid vähem kui neli kuud hiljem algatab prokuratuur Savisaarega seoses kriminaalmenetluse kahtlustades altkäemaksu võtmist ning rahapesu. Kaitsepolitsei kahtluse järgi võis Šveitsis olla Savisaarega seotud pangakonto. Sellele kontole on raha kandnud ärimees Kofkin. Tallinna linnavalitsus on aga teinud Kofkinile soodsaid otsuseid. Šveitsi kohtule esitatud materjalides kahtlustavad Eesti uurijad, et Savisaar on survestanud linnaametnikke Kofkinile kasulikke otsuseid tegema.

Kofkinile soodne otsus. Tallinna linnaosavalitsused korraldasid 2008. aasta juulis enampakkumise 11 linna alale toitlustuskioskite rajamiseks ja käitlemiseks. Huvilistele jäeti vaid 11 päeva, et esitada pakkumine. Seetõttu oli kõigi vajalike lubade õigeaegne esitamine lihtsam neil, kes sellest juba varem teadsid ja olid jõudnud ettevalmistusi teha. Enampakkumise võitis Kofkini firma.Lisaks kahtlustavad uurijad, et kioskitel puudusid nõutavad ehitusload, mis vormistati linnapea survel tagantjärele. Ka olevat tagantjärele vormistatud Kofkini kahe hotelli ehitusload, kuigi ehitusprojektid ei vastanud ehitusseadusele. Uurijad kahtlustavad, et Savisaar väljastas kioskite enampakkumise lisad ning ehitusload Kofkinile ning sai vastutasuks altkäemaksu.Sellega seoses saatis Põhja ringkonnaprokuratuur Šveitsi õigusabipalve, saamaks infot pangakontode ja rahaliikumiste kohta. Õigusabi eesmärk oli määrata kindlaks ettevõtete vahel väidetavalt üle kantud raha päritolu ja konto, kus hoiti summat, mis võis kahtluse kohaselt olla altkäemaks.Äripäeva allikas ütles, et Savisaarega seostatud Šveitsi pangakonto jälile võidi jõuda Savisaare laenutehinguid uurides. 2009. aasta sügisel oli Savisaarel keeruline aeg. Lahutamisasjad abikaasa Vilja Savisaarega venisid ning oli oht, et lahutus ja vara jagamine toimub advokaatide vahendusel kohtus. See oleks aga võinud kiskuda päevavalgele nii mõnegi üllatava fakti Eesti ühe tipp-poliitiku varandusliku seisu kohta. Kokkuleppele jõudmiseks oli Edgar Savisaarel kiiresti raha vaja. Abiks tulid Keskerakonna esimehe tollase lähedase võitluskaaslase Ain Seppiku pojad, kelle juhitud firmast antigi Savisaarele laenuks 173 550 eurot.

Kustutas kiirelt laenu. Šveitsi kohturegistris olevast dokumendist selgub, et tegelikult võis Savisaarel vajalik raha olla endalgi olemas. Probleem oli, et see asus Šveitsis Arsai Investmenti nimelise fondi arvel. Prokuratuur ja kapo kahtlustavadki, et Arsai Investmenti kaudu maksti tagasi Savisaare Seppikute firmalt võetud laen. Seetõttu peetaksegi Savisaart Šveitsis olnud fondi tegelikuks kasusaajaks.Et pangakontolt raha kätte saada ning Siim ja Sulev Seppiku firmale protsendita laen tagasi maksta, nuputati nutikas skeem uuest laenust. Skeem jättis avalikkusele mulje, et on olemas salapärane offshore-firma tunnustega ettevõte, kes Savisaart laenuga aitas. Eesti uurijad aga arvavad, et skeemi kasutati Savisaarele tasutud altkäemaksusummade päritolu varjamiseks.

Šveitsi kohtu valus otsus. Savisaare korruptsiooni ja rahapesu kahtluse uurijate jaoks oli oluline Šveitsi föderaalse kriminaalkohtu mullu augustis langetatud otsus, millega jäeti rahuldamata Savisaarega seostatud fondi kaebus pangaarve avamise ja muude seotud dokumentide avaldamiseks Eesti prokuratuurile. Selle avaliku kohtuotsuse ning seni ajakirjanduses avaldatud materjale pusletükkidena kokku pannes avanebki pilt, kuidas juba 2007. aastal oli Savisaare sõber Alexander Kofkin kandnud Savisaarega seostatud Šveitsi pangakontole ligi 192 000 eurot.Kaks aastat hiljem liikus raha Panama firmasse Pipa Business Corporation. Paberitel vormistati laen Savisaarele ja Seppikute juhitav firma Bravotex sai laenatud raha mitme ülekande järel tagasi.“Alustasin lennukiga, lõpetasin autoga,” kõlab ehtsavisaarelik vastus 2010. aasta sügisel linnavolikogus esitatud arupärimisele, kuidas linnapea jõudis Panama firmat esindanud Liechtensteini  ettevõtjani. Enne mullu augustis Šveitsi kohtus tehtud otsust ilmus Keskerakonna ajalehes Kesknädal Savisaare intervjuu. Selles avalikustas ta, et Kofkin on toetanud fondi Arsai Investment, mis aitas rahastada tema raamatut “Tõde Eestist”. Varem avalikkus selletaolise fondi olemasolust ei teadnud.Fondi asutas Savisaar enda väitel oma Eesti sõprade abiga Šveitsis juba 1997. aastal. “Et toetada tsentristlikku maailmavaadet ja sellekohase kirjanduse väljaandmist,” ütles Savisaar Kesknädalas ilmunud intervjuus. “Eesti oli selleks ajaks vaid kuus aastat iseseisev riik olnud ja nendel aastatel oli Šveits kindlasti meist turvalisem koht,” lisas ta.

Familienstiftung. Šveitsi kohtudokumendis kasutatakse Savisaarega seostatud fondi puhul väljendit Familienstiftung, mis tähendab perekonnafond või perekonnasihtasutus. Tegemist on juriidilise isikuga, mida ei pea kandma Šveitsi äriregistrisse. Vastavalt seatud piirangutele on fondile ligipääs perekonna või mitme pere liikmetel.Paraku ei leia aga Savisaare majanduslike huvide deklaratsioonidest, et tal oleks välismaal pangakonto, et ta oleks seotud mõne fondiga või et ta omaks vara väljaspool Eestit.

Kofkin süüdistas uurijaid laimamises

Eelmise aasta septembris ilmunud Tallinna linnavõimu väljaantavas ajalehes Pealinn tutvustati Alexander Kofkini avaldust, milles ta süüdistas Eesti prokuratuuri laimukampaanias ning plaanis selle peatamiseks vastumeetmeid. “Kinnitan, et olen toetanud Edgar Savisaart ja tema ettevõtmisi ulatuses, mida olen pidanud võimalikuks ja vajalikuks, ning teen seda ka edaspidi,” märkis Kofkin.Lisaks laenuandmisele tunnistas Kofkin ka, et on toetanud tema, Savisaare ning mõnede kolmandate isikutega seotud välismaist juriidilist isikut.“Avalikuks tulnud Eesti prokuratuuri poolt välisriikidesse saadetud teave minu poolt Edgar Savisaarele või mõnele teisele Tallinna linnavalitsuse ametnikule pistise või altkäemaksu andmise kohta või osalemise kohta rahapesus on ebaõiged ja minu isikut laimavad,” lisas Kofkin.Ka Savisaar ise seostas ajalehes Kesknädal prokuratuuriuurimist1997. aastal Šveitsis asutatud fondiga. “Eks täpsemalt oskab selle kohta rääkida Aleksander Kofkin, keda ma siiralt tänan nõu ja toetuse eest fondile,” sõnas Savisaar Kesknädalale.Äripäeva sel nädalal saadetud küsimustele Savisaar ei vastanud. Tema nõunik Liina Oja teatas, et küsimused on edastatud Savisaare advokaatidele.

Konto oli täielik üllatus

Edgar Savisaar on temaga seostatud Šveitsi konto selgitamisel öelnud, et tegemist on maailmavaate toetamise fondiga, mis on aidanud rahastada tema raamatu kirjastamist. Endine Edgar Savisaare lähedane kaasvõitleja ning Keskerakonna juhtkonda kuulunud, praeguseks erakonnast lahkunud Ain Seppik räägib, et tema ei teadnud Šveitsis asuvast maailmavaate toetamise fondist mitte midagi ning uurimise põhiküsimus on, kelle käes oli fondi pangakaart.Järgneb intervjuu Seppikuga.

Tundub, et Savisaare jaoks on tema suhtes algatatud kriminaaluurimisega olukord üsna kriitiline? Siin on täiesti selged küsimused. Kui oli maailmavaate fond, siis mina kandsin ka kümme aastat seda maailmavaadet ega olnud erakonna juhatuse liikmena fondist üldse kuulnudki. See tekitas esimese kahtluse.Teiseks, kes seda vara käsutab. Kellel on n-ö see plastikkaart ehk kes saab automaadist raha võtta?Ja kolmandaks, kui me arvame, et altkäemaksu vormid on lihtsalt nii, et üks inimene toob hunniku raha ja annab selle teisele üle ning me lähme ja fikseerime selle, siis tänapäeval käivad asjad ikka hoopis peenemalt ja kavalamalt. Et igasuguste meetodite puhul ajupotentsiaali rakendatakse, see on selge. Eks prokuratuur peab siin selge seisukoha võtma, millega on tegemist. Seda olekski vaja, et kas on midagi või ei ole. Et Edgar Savisaar saaks rahulikult valimistele minna. Või siis vastupidi.

Kas Teie olete varem kuulnud midagi sellest, et Savisaarel võib Šveitsis olla pangakonto? Minu jaoks oli see täielik üllatus, ma poleks selle peale tulnudki. Meie linnapead ja ministrid saavad nii häbematult vähe palka võrreldes mõningate riigiettevõtete juhtidega, et mida veel seal Šveitsi kontole kanda on.Edgar Savisaare sissetulekud on ju aastate jooksul selgelt fikseeritavad ja kahtlemata on igal inimesel õigus omada pangakontot kus iganes. Kuid panga nimetus ja kontode arv peab olema majanduslike huvide deklaratsioonis selgelt kirjas. Seda seal, nagu me teame, aga ei ole. Kui on mingi maailmavaate toetamise fond, aga pangakaart on inimese käes, siis tuleb küsida, mis vahet on isiklikul kontol ja sellisel fondil.See on üks meetod, kuidas majanduslike huvide deklaratsioonist kõrvale hiilida. See fond peaks olema tehtud avalikes huvides ja selle tegevus peaks olema läbipaistev ja avalik. Põhiküsimus ongi siin, kellel oli õigus neid summasid kasutada.

Uurijad peavad selleks Tallinna linnapead. No siis on väga halvasti. Siis on sisuliselt tegemist sellega, millest rääkisid kuulujutud. Lihtsalt peidetud vormis ja siis on kõik majanduslike huvide deklaratsioonid küsimärgi all.Aga võib-olla see on tegelikult tühiasi, meie prokuratuurist tuleb igasuguseid sõnumeid. See on ka üks põhjus, miks prokuratuuri teema on praegu üles võetud. Sest põhiline probleem on võrdses kohtlemises – kelle puhul algatatakse kriminaalmenetlus ja kelle puhul seda mingil juhul ei algatata. Need otsused  jäävad rahvale üsna arusaamatuks. Paraku tundub, et ka spetsialistidele jääb see arusaamatuks.

Kas Keskerakonnalt riigikogusse antud kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste taga võib olla ka Edgar Savisaare tegevuse uurimiseks algatatud kriminaalasi. Kas soovitakse seadust muuta, et päästa erakonna esimees? Seda teemat poolteist-kaks aastat tagasi ei tõstatunud, kui me erakonna töögrupis seda asja arutasime. See ei olnud probleemiks. Ma arvan, et pigem oli probleemiks just Toobaliga (Keskerakonna peasekretär Priit Toobal – toim) toimunud asjad ja suured erakondade läbiotsimised. Kogu informatsiooni politsei valdusse võtmine jne, mis on küsimärgiline tegevus minu jaoks. Ükskõik, millise asjaga on võimalik kaasa võtta parlamendierakonna kirjavahetus. Seal võib olla küllalt sensitiivset informatsiooni, mida liikmed ei tahaks avaldada. Öeldakse küll, et sealt võetakse ainult seda, mida väga vaja on, aga selleks on vaja kõik läbi lugeda. Nendest asjadest tekkis seaduseelnõu.

Kas seaduseelnõus on midagi sellist, mis lõpetaks Savisaare asja uurimise? Minu meelest mitte. See, mis on toimunud, see on toimunud ja need toimingud on tehtud. Ma küll imestan, miks ei jõuta mingisugusele otsusele ja miks selle asjaga venitatakse. Tuleks öelda, kas on või ei ole või ei suuda ja käed jäävad jälle lühikeseks, nagu Tallinna mõjuvõimuga kauplemise puhul.

Savisaar on ka iga liigutuse vaidlustanud? On küll, aga mis siis sellest. Vaidlustus tegelikult ei peata kriminaalasja protsessi. Ta vaidlustas tõendite hankimise. Mingisugune lahend võiks tulla, enne kui järjekordsesse valimistsüklisse sukeldume.

Keskerakond soovib kriminaalmenetluse seadust muuta

Keskerakond on riigikogus esitanud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu 295 SE, mida kutsutakse juba Berlusconi eelnõuks. Pikka aega Itaalia peaministri ametit pidanud Silvio Berlusconi oli pidevalt kuritegudega uurimise ja kohtu kadalipus. Omades aga parlamendis enamust, sai ta läbi suruda seadusemuudatusi, mis päästsid teda karistustest.Ka Keskerakonda vihastasid nendevastased uurimised ning otsustati kriminaalmenetluse seadust muutma hakata. Ajendiks olid Keskerakonna rahaasjadega seotud uurimised ning partei kontorite läbiotsimised. Varasemad uurimised ei jõudnud aga välja Keskerakonna esimehe Edgar Savisaareni. Kaks aastat tagasi Savisaare Šveitsis tegemiste suhtes alustatud kriminaalasi on erandlik, sest uurijate fookuses on Savisaare isiklikud rahaasjad.Keskerakond asus kriminaalmenetluse seaduse muutmisega tegelema umbes poolteist-kaks aastat tagasi. Erakonna töögruppi kuulunud Ain Seppik meenutab, erakonnal oli väga palju probleeme seoses kriminaalmenetlustega ja nüüd on ka teistel erakondadel olnud neid probleeme. “Laiema arutelu ajal olin ma veel erakonnas ja eks kui oma nahk suitseb, siis tunnetad seadusandlike initsiatiivide vajadust paremini,” lisab ta.Seppiku sõnul on probleemid olemas, sest meie pidevalt on antud prokuratuurile õigusi juurde ja tema meelest on tasakaal kaitse ja süüdistuse vahel oluliselt kaldunud süüdistuse ehk riigi jõu kasuks. Teisalt on eelnõus Seppiku arvates rida muudatusi, mida ta ise ei toeta. Näiteks ei pea ta õigeks prokuratuuri apellatsiooniõiguse piiramist teise astme kuritegude puhul. “Mina ei kiirustaks üldse selle seadusemuudatusega. Meil peaks mingi seltskond maha istuma ja kokku leppima, kuhu meie kriminaalmenetlus kulgema peaks. Ega lakkamatu muutmine, nagu tsiviilkohtumenetluses on tehtud, ka ju hea ei ole,” räägib Seppik.Seaduseelnõuga on tekkinud huvitav olukord. Kui Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi muudatusi ei toeta, siis põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste on tuline toetaja. Kuigi ka IRL ja sotsid eelnõu ei toeta, läbis see hiljuti riigikogus edukalt esimese lugemise.

Savisaare rahaasjad on varemgi olnud Šveitsis peidus

Praegu uurimise all oleva Edgar Savisaare laenuga seotud raha liikumise valguses tekib kahtlus, et Savisaar võib olla ka varem kasutanud skeemi, mille eesmärk oli avalikkuse eest varjata Šveitsis olnud varade kasutamist.Edgar ja Vilja Savisaar elasid Tallinnas Nõmmel asunud eramus. Selle kinnisvaraga toimusid imelikud tehingud, mille ta­gamaa on jäänud senimaani segaseks. Ajavahemikul 2001–2005 oli Savisaarte Nõmme maja omanik AS Domex Kinnisvara. Ettevõtte nõukogusse kuulusid tollase advokaadibüroo HETA advokaadid Üllar Talviste, Urmas Ustav ja Tambet Mullari. Juhataja oli hilisem Edgar Savisaare äripartner, pankrotihaldur Martin Krupp.Savisaarte Nõmme eramu omanikuks saanud ettevõtte aktsionär oli Simoon Real Estate INC, mille kontaktiks oli vaid Šveitsis Zürichi linnas asuv postkast.Selle salapärase Šveitsiga seotud aktsionäri kaudu tuli Domex Kinnisvarasse 3 miljonit krooni, millega osteti Savisaartelt Nõmmel asunud maja. Üllatav oli aga see, et Vilja Savisaar jäi pärast maja müüki sellesse majja edasi elama ning sama aasta sügisel seati kinnistule tema kasuks veel kahe miljoni krooni suurune hüpoteek.

Laen maksti kinni. Maja müügist saadud rahast maksis aga Edgar Savisaar ära väliseestlaselt Ervin Hopilt võetud üle miljoni krooni suuruse laenu. Äripäevale on öeldud, et Hopilt saadud laenu võis Savisaar kasutada Hundisilmal kinnistu soetamiseks ja/või korrastamiseks.Domex Kinnisvaralt liikus Nõmme eramu 2005. aastal tagasi Vilja Savisaare nimele ning SEB panga kasuks seati kinnistule ligi 4,3 miljoni kroonine hüpoteek.Hoolimata avalikkuse suurest huvist  jäid kõikide asjaosaliste suud lukku. Et aga Savisaare kinnitusel asutati Šveitsi fond juba 1997. aastal, siis on hüpoteetiliselt võimalik, et tegelikult müüs Edgar Savisaar Nõmmel asunud eramu iseendale. See selgitaks ka fakti, et maja müümise järel jäid Savisaared sinna edasi elama.Tehingu eesmärk võiski olla Šveitsis asunud vahendite kasutamine nii, et avalikkus ei saaks teada nüüd Savisaarega Šveitsis seostatavast pangakontost.

Avastati Prantsuse ministri välismaa salakonto

Prantsusmaa president Francois Hollande, kes on nõudnud prantslastelt püksirihma pingutamist, peab nüüd vaigistama skandaali, sest tema minister, kelle ülesanne on võitlus maksupettustega, on välismaa salapangakonto omanik, vahendas Bloomberg.19. märtsil tagasi astunud eelarveminister Jerome Cahuzac tunnistas 2. aprillil, et tema valed on paljastatud: tal on aastaid olnud ühel offshore-kontol umbes 600 000 eurot.Hollande ütles teleesinemises, et Cahuzac valetas temale ja Prantsuse parlamendile ning see on andestamatu. Cahuzaci langus tuli ajal, kui Hollande on saamas valmis värskete eelarvekärbetega.Läinud nädalal hoiatas ta rahvast, et tuleb arvestada väiksemate pensionide ja sotsiaalhoolekande eraldistega. Sotsialistist presidendi populaarsus on langenud üha madalamale. Hollande esitab uue majandusplaani Euroopa Komisjonile 15. aprilliks.“See nõrgendab Hollande’i,“ ütles Institute of Political Studiesi professor Laurent Dubois. “Sellest saab kasinusdebati põhiteema. Süüdistatakse, et päeval räägivad sotsialistid õiglusest ning öösel tegelevad oma Šveitsi pangakontode ja Wall Streetil aktsiakauplemisega.“Eile viskas Prantsuse sotsialistlik partei 60aastase Cahuzaci oma ridadest välja. Prantsuse peaminister Jean-Marc Ayrault palus tal loobuda oma parlamendikohast.

Savisaare mõjukal tuttaval samuti fond Švetsis

Šveits paistab olema fondide asutamiseks üks väga viljakas koht. Hiljuti asutas ka perekond Jakunin Šveitsis ühe fondi. Mäletatavasti seob Venemaa Raudtee juhti Vladimir Jakuninit ja Edgar Savisaart rohkem kui ainult sõprus.Koos jäid nad paari aasta eest kaitsepolitseile vahele, kui Savisaar küsis Jakunini kaudu Keskerakonnale valimisteks Venemaalt 4,5 miljonit eurot. Kolmandik oleks sobinud ka sulas.

 

Keskerakonna ettepanekud

Kui prokuratuur jääb teise astme kuritegude, mille eest on ette nähtud kuni kolm aastat vangistust, esimeses kohtuastmes kaotajaks, siis puudub tal ringkonnakohtusse edasikaebamise õigus.Kriminaalmenetlust ei alustata, kui puudub kannatanu või kannatanu pole esitanud kaebust või kannatanu ei soovi menetlusest leppimise tõttu osa võtta. Näiteks altkäemaksu ja pistise puhul puudub kannatanu klassikalises mõttes.Jälitustegevust saab kasutada ainult esimese astme kuritegude puhul – kuriteod, mille eest on karistuseks vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine. Korruptsioonikuriteod on enamasti teise astme kuriteod.Välistada läbiotsimised prokuratuuri määruse alusel.Kahtlustatav või süüdistatav ei või olla vahi all üle kolme kuu, erandjuhul kuni kuus kuud.Piiratakse tõendite ristkasutamist.Tähtaegade kehtestamine kohtueelses menetluses. Üldine tähtaeg oleks kaks kuud, mida prokuratuur võib pikendada nelja kuu võrra.

 

Edgar Savisaare kriminaalasja algusest on möödunud üle kahe aasta

3. veebruaril 2011 alustas kapo kriminaalmenetlust Edgar Savisaare tegevuse suhtes, kahtlustades teda karistusseadustiku § 394 järgi rahapesus.

9. veebruaril 2011 edastas Põhja ringkonnaprokuratuur Šveitsi õigusasutustele õigusabipalve Šveitsi pankade kasutuses oleva info väljastamiseks.

27. aprillil 2011 saadeti prokuratuurilt täiendav kiri Šveitsi, selle järgi on õigusabi põhieesmärk kindlaks määrata Pipa Business Corporationilt PA Shipping Ltd.-le üle kantud raha päritolu ning leida pank, kus Savisaar hoiab väidetavalt altkäemaksuna saadud summat.

4. novembril 2011 nõustus Zürichi kantoni riigiprokuratuur osaliselt õigusabinõudega ja pöördus konkreetse panga (nimi ei ole toimetusele teada) poole, et see avaldaks kõik dokumendid pangaarvetega kohta, mis kuuluvad Savisaarele või millele tal on kaaskasutusõigus ja/või millega ta on majanduslikult seotud.Pank edastas dokumendid detsembris 2011 ja jaanuaris 2012.

16. jaanuar 2012 lubas Zürichi riigiprokuratuur oma määrusega Arsai Investmenti pangakonto avamise ja seotud dokumendi avaldamise. Samal päeval kaebas Arsai Investment määruse peale Šveitsi föderaalse kriminaalkohtu apellatsioonikojale. Savisaar on Arsai Investmenti nimetanud fondiks, mis on aidanud tal kirjastada raamatuid.

7. augustil 2012 Šveitsi föderaalne kriminaalkohus otsustas jätta Arsai Investmenti kaebuse rahuldamata.

18. oktoobril 2012 esitasid Edgar Savisaar ja Alexandr Kofkin Tallinna halduskohtule kaebuse prokuratuuri vastu isikuandmete töötlemise lõpetamiseks, ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja esmase õigusabi taotluse.Halduskohus kaebust menetlusse ei võtnud.Vastava kohtumääruse kaebasid Savisaar ja Kofkin edasi ringkonnakohtusse.

28. detsembril 2012 jättis ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu määruse muutmata.

15. jaanuaril 2013 esitasid Savisaar ja Kofkin ringkonnakohtu määrusele kaebuse riigikohtule.

22. märtsil 2013 jättis riigikohus määruskaebused rahuldamata.

 

Šveitsi kohturegistris olevast avalikust kohtuotsusest ilmneb, et Edgar Savisaare majanduslike huvide deklaratsioonis olnud välisfirmalt saadud laen võib pärineda Edgar Savisaarega seostatud Šveitsi kontolt. Kuna aga Savisaar on aastaid avalikkuse eest varjanud temaga seostatud fondi Šveitsi pangas asuvat kontot, siis oli vaja selle vara kasutamiseks liigutada raha mitme offshore-firma tunnustega ettevõtte kaudu. See on põhjus, miks prokuratuur on algatanud Savisaare tegevuse suhtes rahapesu uurimise. Korruptsioonikuriteo kahtlus on aga tekkinud seetõttu, et Šveitsis oleva fondi kontole tegi ülekanded ettevõtja Kofkin, kel olid Tallinna linnas ärihuvid.Äripäev on avaldanud skeemi lihtsustatult, kuna infot toimunu kohta oli keeruline hankida. Avaldatud skeem tugineb erinevatest registritest avalikult kätte saadud dokumentidel ja varem Äripäevas ning teistes meediaväljaannetes Edgar Savisaare rahaasjade kohta ilmunud infol.

Alexander Kofkin

Kandis 6. ja 10. augustil 2007. aastal kahe ülekandega 191 570 eurot Edgar Savisaarega seostatud Šveitsi pangas asuvale kontole.Savisaar oli  sel ajal Tallinna linnapea. Hotelliärimees Kofkinil oli ja on ka praegu Tallinna linnas mitmeid ärihuvisid. Prokuratuur ja kapo kahtlustavad, et Savisaare juhitud linnavalitsus tegi Kofkini ettevõtetele soodsaid otsuseid.

Edgar Savisaar

Savisaarega seostatud fondi pangakonto oli Šveitsis avatud juba 1997. aastal. Kohtudokumendis mainitakse vähemalt kahte kontot, mida on kasutatud Savisaare huvides toimunud rahaliikumistes.Kontod on seotud Arsai Investment Ltd nimelise juriidilise isikuga. Savisaar on öelnud, et tegemist on fondiga, mis aitas tutvustada tsentristlikku maalimavaadet ja kirjastada tema raamatut “Tõde Eestist”.Kohtudokumendist aga selgub, et Savisaar võis kasutada fondis olnud vahendeid enda võlakoormuse vähendamiseks.Kohtudokumenedis nimetatakse pangakonto omanikku perefondiks.

Pipa Business Corporation

Edgar Savisaar sõlmis 17. novembril 2009. a laenulepingu Panamas registreeritud firma Pipa Business Corporationi esindaja, Liechtensteini advokaadi ja ärimehe Peter Kaiseriga.Lepingu kohaselt laenas Savisaar Pipa Business Corporationilt 173 000 eurot.

Arsai Investment ltd

Savisaarega seostatud fondist kanti 27. novembril 2009. a 185 000 eurot Pipa Business Corporation kontole, mis asus samuti Šveitsi pangas Julius Baer & Co AG. Raha liikus Pipa Business Corporationi arvele 10 päeva pärast seda, kui Savisaar oli sama firmaga sõlminud laenulepingu. Pärast rahaülekannet hakati kustutama Savisaare kuu aega varem Siim ja Sulev Seppiku firmast võetud laenu.

PA Shipping Ltd

8. detsembril 2009. a liikus Pipa Business Corporationi kontolt 173 550 eurot Antigual registreeritud Sulev Seppiku firmale PA Shipping Ltd.

Primelight Overseas Holding

9. detsembril 2009. a liikus raha edasi Seppiku teise firma, Briti Neitsisaartel asuva Primelight Overseas Holding Ltd arvele.

Bravotex

11. detsembril 2009. a liikus raha Primelight Overseas Holding Ltd arvelt firmasse Bravotex, mille omanik on see sama Primelight Overseas Holding. Ettevõtte juhatuses on Siim ja Sulev Seppik.

Siim ja Sulev Seppik

2009. aasta 28. oktoobril sai Edgar Savisaar Siim ja Sulev Seppiku ettevõttest Bravotex lühiajalist protsendita laenu 173 500 eurot. Poolteist kuud hiljem vabanes Savisaar Bravotexi ees olnud laenukohustusest. Firmasse jõudis lõpuks raha, mis kahtlustuse kohaselt pärineb Savisaarega seostatavalt Šveitsi pangakontolt.Äripäevale on öeldud, et Savisaarel oli 2009. a vaja kiiresti raha, et vältida abielulahutusega seoses kohtus vara jagamist. Ta pöördus Keskerakonna tollase juhtivpoliitiku Ain Seppiku poegade poole, kes andsid Savisaarele lühiajalise laenu. 2011. aasta lõpus läksid Ain Seppik ja Savisaar riidu. Põhjuseks võib olla Seppiku poegade ja Savisaare laenutehingu uurimine.

Kahjuks pole võimalik veel fakte avaldada

Aivar Pilv, Alexander Kofkini esindaja, vandeadvokaatKahjuks ei saa ma A. Kofkini esindajana praeguses menetlusstaadiumis kommenteerida ega avaldada mingeid faktilisi asjaolusid ja sisulisi seisukohti. Mulle teadaolevast  informatsioonist ja dokumentidest (millega olen tutvunud) lähtuvalt ei ole A. Kofkiniga seotud ettevõtetele tehtud  Tallinna linnavalitsuse tasandil mingeid soodustusi. Kõnesolev konkurss ning ehituslubade  väljastamine on toimunud kooskõlas kehtivate õigusaktidega. 

Äripäev ootab vihjeid Edgar Savisaarega seostatud Šveitsi pangakontodel toimunud rahaliikumiste kohta. Samuti ootame vihjeid Eesti poliitikute välismaal asuvate pangakontode kohta. Tagame anonüümsuse. Saatke vihje aadressil [email protected] või helistage telefonil 6670 175