Edukas firma hoiab ka valla elus

ASi Konesko juht ja omanik Mart-Järvo Hirtentreu on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse ja ettevõtete koostöö on ääretult tähtis paikkonna arengus.

"Kui ettevõtte töötajatest suurem osa on ka valla kodanikud, on vald seda jõukam, mida paremini läheb ettevõttel. Siit tuleb ka koos tegutsemise vajadus. Igale ettevõttele on parem, mida lähemalt tuleb tema tööjõud," rääkis Hirtentreu. Ta on seda meelt, et omavalitsusele on kasulik iga tööga kindlustatud inimene. Selleks peab tema hinnangul olema osapoolte vahel tihe suhtlus - valla poolt peab olema loodud võimalused tööl käimiseks ka kaugemalt,  näiteks bussiliiklus, lastehoiu võimalus, talvisel ajal teede korrashoid.

Ettevõtted omalt poolt annavad panuse valla arengusse ning tööhõivele, toetades valla kultuuri, sporti ning  huvitegevusi. Aga et see toimiks hästi ja tõrgeteta, peavad Hirtentreu sõnul omavalitsus ja ettevõtted omavahel suhtlema, lähtudes alati inimesest.

"Ärimaailmas on ootused tavapäraselt ikka kõrgemad, kui saabuv reaalsus," nentis ASi Viljandi Metall juhatuse esimees Jaak Sulg. Ta leiab, et poliitikas on sama lugu lubadustega ja kui neid kõiki uskuda, siis peaks ju täielik õnn olema kohe-kohe saabumas. "Realistlikult mõeldes on kõige toimekam selline omavalitsus, kelle tegevus või tegevusetus ei tekita meile ehk ettevõtjaile liigseid argimuresid, bürokraatiat ja mõttetuid lisakohustusi. Hea omavalitsus ei tohi  liigselt pühenduda oma võimu teostamisele-kindlustamisele, vaid nägema kohalikku elu läbi tavainimese silmade ja miks ka mitte paikkonna ettevõtete muresid arvestavalt," jätkas ta. Paraku peavad Sule sõnul enamus väheneva elanikkonnaga omavalitsusi arvestama  oma otsustes reaalsusega, et kõik, mida me täna arendame, suurendame ja kasvatame, tuleb tulevikus ka ära majandada ja peab omama sealjuures mõistlikku kasutust. "Minu jaoks parim omavalitsus on selline, kes näeb kaugemale kui nelja aastane valimisperiood ning  jätab oma  järglastele ka  tulevikuks otsustamisvõimalusi. Teisisõnu - ei tohiks kohalikku eelarvet koormata tulevikukohustustega sel määral, et järgmistel valitutel tuleb täita ainult varasemaid maksekorraldusi," märkis Sulg. Ta leiab, et ka kohalikud ettevõtjad on tavapäraselt kogukonna liikmed olles nii valjad kui ka sageli volikogudesse valitud - seega kohalik elu läheb kindlasti ka neile korda. Sulg on seda usku, et ilma reaalse ettevõtluse ja ettevõteteta ei püsi ükski omavalitsus ning halbu näiteid, kus töökohtade kadumisel kaovad piirkonnast ka inimesed on  küll ja veel.

Sulg ütles, et kohaliku elu edendamisse saab ettevõtja kindlast vägagi palju panustada, iseküsimus, kes seda soovib ja suudab. "Tavapäraselt on nn juurtega ettevõtjad selles osas tublimad ning toimib teatud vastutus kogukonna ees - seda kuni  hea palga maksmiseni välja. Mida kaugemal ja kõrgemal on omanikud, seda nõrgem on ka side kohaliku elu ja inimestega, rääkimata erilisest missioonitundest piirkonna arengusse panustamisel," tõdes ta.

Vastuoluline oli ja ilmselt ka jääb tema hinnangul olema regionaalpoliitika kujundamise temaatika - nii riik, kui ka kohalikud omavalitsused ei oma  ühist arusaama, mis on üldse regionaalpoliitika ja kuidas seda teostada. "Kui uskuda majandusgeograafe, siis demograafilised protsessid koos regionaalsete muudatustega on vähejuhitavad või väga kulukad tegevused ja see oleks nagu asendustegevus poliitikutele." Kindlasti saaks riik Sule arvamust mööda maksupoliitika ja eelarvestrateegia kaudu  muuta ettevõtluse aktiivsust regiooniti, kuid milline on seejuures ühiskondlik efekt, on vaieldav. "Meie põhjanaaber on taolisi asju praktiseerinud, kuid üldine suurlinnastumise protsess on senini olnud pöördumatu. Arvan, et ettevõtjad kohanduvad üha kiiremini oma arengutes regionaalsete muutustega ja liiguvad samasuunaliselt inimestega suurematesse tõmbe- ka tarbimiskeskustesse," täheldas ta.

Samas usub Sulg, et perifeerias tootmise arendamine regionaalse demograafia taustal on kindlasti problemaatiline, kuid mitte võimatu. "Täna tundub et, ettevõtlus väljaspool Harjumaad ja suuri keskusi toetub valdavalt odavale tööjõule, mida näitab ka palgastatistika. Parema palga nõudlejate väljaränne tekitab maapiirkonnas oskustöötajate defitsiiti, mis ei luba omakorda ettevõtetel areneda või sunnib neid liikuma koos inimestega. Tundub olevat nagu kinnine ring, millest väljatulek nõuab päris tõsist inimeste mõtteviisi muutust ja seda kuni otsustajateni välja," lisas ta  Sulg usub, et ilmselt kujuneb tulevikus põhiliseks tootmistegevuseks maapiirkonnas kohapealsetel ressurssidel baseeruv ettevõtlus ja ka seda on vaja tublisti toetada analoogselt põllumajandusega. "Kõrgtehnoloogiaga ettevõtete tekkimine ja areng maakohas on ilmselgelt erandlik ning toetub valdavalt paikkonnas elavatele ettevõtjatele-fanaatikutele. Õnneks neid on ja loodame, et ka tulevikus mitte kõigile ei sobi pealinnas elamine ja töötamine."

Autor: Ain Alvela, Ave Lepik