Ettevõtlusõpe peab koolis silmad särama panema

Meie ettevõtlushariduses oli suvel tõeline rõõmupäev, kui teadusetendusi andev õpilasfirma Kolm Põrsakest pärjati Euroopa parima õpilasfirma tiitliga. Olles ettevõtlus- ja majandushariduses tegutsenud enam kui 20 aastat, olen veendunud, et ükski võit ei tule tühjalt kohalt ja tippude kerkimiseks peab olema soodne pinnas – laialdane ja tõhus õpe. Praegu on meie koolides noorte mõtlemist ja positiivseid hoiakuid ettevõtluse suhtes kujundanud vaid õpilasfirma programm. See õpetab meeskonnana töötama, aga ka juhtima; nõuab distsipliini ja teistega arvestamist ning harjutab suhtlema erinevate põlvkondadega.

Programmis osaleb igal aastal üha rohkem noori, õpilasfirmasid tehakse kõigis maakondades ja võib olla kindel, et see on muutnud noorte suhtumist ka ettevõtlusesse. Inglaste uuring ütleb, et õpilasfirma programmi läbinud teevad kaks korda sagedamini oma ettevõtteid kui teised, nende ettevõtted on edukamad ja nad on ka paremad palgatöötajad. Nad lihtsalt teavad, mis on ettevõtluses võimalik ja mis mitte.

Muutunud hoiakud. Nüüd on nii majandus- kui ka ettevõtlusõpe leidnud koha uues gümnaasiumi õppekavas. See on selge märk ühiskonna hoiakute muutumisest, kus oma mõju on Euroopa ühisel murel kaduvate töökohtade ja aeglase majandusarengu pärast. Eesti noorte tööpuudus on suur ja paljud lahkuvad, lootuses leida paremini makstud tööd mujal. Majandusmigratsiooni vastu on raske leida rohtu niikaua, kui noored näevad end vaid töövõtjatena ega arvesta võimalust olla iseendale tööandja. Noored õpivad koolis kirjutama CVd, taotlema töökohta, aga enamik ei mõtle sellele, et ettevõtjaks võib saada pea­aegu mis tahes erialal. Kool neid sellele teele üldreeglina ei suuna ja vanemad on enamasti suisa vastu, kui noor tahab ettevõtjaks saada.

Eesti noored vajavad koolist saadavat rahatarkust ja ettevõtlusõpet enamgi kui eakaaslased vanades Lääne- ja Põhja-Euroopa turumajandusriikides. Enamikul meie peredel ei ole lastele kodust kaasa anda iseenesestmõistetavat suhtumist ettevõtlusesse kui riiki ja rahvast edasi viivasse jõudu.

Ettevõtlusõpe ja rahatarkuse jagamine peaks algama hiljemalt põhikoolist. Lihtsal moel võiks sellega tegeleda ka algkoolis. Kuna ettevõtlusõpe ärgitab loovust ja omaalgatust ning majandusteadmised annavad pildi reaalsetest võimalustest, jääks ehk vähemaks ka juba klišeeks muutunud kurtmist, et kool tapab lastes ettevõtlikkuse ja loovuse. Ettevõtlusõppel on veel üks tore omadus – siin võivad saada väga häid hindeid (ja sageli saavadki!) need lapsed, kes teistes tundides tagapingis aega surnuks löövad. Kõigil eesti ette­võtlusõpetajatel on kogemusi, kus nende parimad tulevad just klassi väänikutest.

Suur roll noortel endil. Paraku on koolijuhte, kes ei pea ettevõtlus- ega majandusõpet oluliseks ja eelistavad igasügiseste pingeridade valguses mis tahes hinnaga panustada vaid klassikalistesse eksamiainetesse. Siin on aga suur roll mängida lastevanematel ja noortel endil. Uus gümnaasiumi õppekava sätestab, et kui noor soovib ettevõtlust või majandust õppida, peab kool seda võimaldama.

Samas võib ettevõtlusõppest, mis on koolipõlves vaid teoreetiline ja piirdub üksnes äriplaani kirjutamisega, kujuneda tont, mis noored ettevõtlusest hoopis eemale peletab. See on igav, võõras ja väljamõeldud. Õpilasfirma programmi on aga võimalik gümnaasiumis teha praktilise tööna uurimistöö asemel. Kolme Põrsakese tegijad muuseas alustasid oma õpilasfirmat just seetõttu, et praktiline töö tundus neile kergem ja vähem aega nõudvam kui uurimistöö. Esimesed kuud panid neil aga ettevõtlussilma särama. Lisaks Euroopa võidule on neil nüüd loodud oma pärisfirma ja nad on palganud tööle vähemalt 10 noort.

Probleemiks on seegi, et koolides ei jätku ettevõtlusõpetajaid. Siin on suur abi ettevõtjatest, kes oma kandi koolides õpetajatele lisaks reaalset ette­võtluskogemust jagavad. Koolitundide elule lähemale toomiseks on loodud Tagasi Kooli liikumine ning enamate ettevõtjate liitumine selle süsteemiga on ettevõtlusõpetajatele ja õpilastele suur kingitus.