Samad juhid püsivad pukis

Kui vaadata valimisjärgset aega, siis on olukord täpselt sama nagu 2009. aastal – veidi enam kui kaks kolmandikku endistest juhtidest jätkab tööd.

Pärast mullusügisesi valimisi jätkab ametis 151 senist omavalitsusjuhti ja 64 KOVis on etteotsa valitud uus inimene. 2009. aasta valimiste järel jätkas 154 juhti ja välja vahetati 72. Täpsustagem, et kui tookord toimusid valimised 226 KOVis, siis tänavu 215 KOVis.

“See näitab, et inimesed grupeeruvad juhtide ümber ehk et juhid suudavad ühendada inimesi,” kommenteerib Eesti Omavalitsuste Liidu esimees, Kunda värske linnapea Jüri Landberg omavalitsusjuhtide massilist tagasivalimist. “See on hinnang neile juhtidele, kes suutsid omavalitsusüksuse masust läbi tuua.”

Samas ei eita ta, et mõnes kohas võib tagasivalimine näidata ka võimu tsementeerumist.

Tagasivalimine kinnitab usaldust. Eesti staažikaim tegutsev omavalitsusjuht, Põlvamaal asuva Laheda vallavanem Sirje Tobreluts hindab stabiilsust. “Kohalikud valijad on üldjuhul seda meelt, et kui mingi suur projekt on pooleli, siis kindlam on, kui selle lõpetab ära see, kes alustas. Tagasi­valimine annab juhile kindluse, et teda usaldatakse,” sõnab ta.

Tobreluts on Laheda valla eesotsas 1985. aastast. “Minu arvamine on, et vallavanem peaks olema amet, mitte poliitika käepikendus,” rõhutab ta. “Vallavanem ei tohiks olla mõjutatud poliitilistest käikudest riigis ja ka vallas. Maal on poliitika hoopis teisem kui suurlinnades ja linnades. Inimesed mõtlevad ja käituvad teisiti.”

Omavalitsuste liidu tegevjuhi Ott Kasuri hinnangul on valijad üldiselt konservatiivsed ja näitavad valimisotsust tehes usaldust juhi vastu. “Eestis on poliitiline kultuur tasapisi muutumas selles suunas, et järjest enam aktsepteeritakse valijate antud hääli,” seletab ta. “Paljudes omavalitsustes ­eelistatakse seda inimest, kes saab kõige rohkem valijate hääli. Sellega on talle antud kohalikelt elanikelt kõige tugevam mandaat,” lisab Kasuri.

Hääled panevad moraalse kohustuse peale. Ilmekas näide on Saaremaal Pöide vallas 30,2 protsenti valijahäältest kogunud sotsiaaldemokraat Andres Hanso. “Loomulikult oli mul nüüd moraalne kohustus võtta vallavanema tool,” räägib ­Hanso. “Väikeses vallas üldiselt erakondliku poliitikaga palju pistmist pole. Elame peost suhu kogu aeg ja katsume hakkama saada, nii et sellel ei ole suurt tähtsust, mis erakonna inimene eesotsas on.”

Kui Andres Hanso on varasematel valimistel osalenud ja olnud pikka aega volikogu liige, siis tema poja Hannes Hanso debüüt kohalikel valimistel päädis Kuressaare linnapea kohaga. “Protsentuaalselt sain mina pojast suurema häältesaagi,” muigab Andres Hanso. “Aga muidugi ei saa me omavalitsuste suurust võrrelda, üks on ikkagi linn ja teine väikevald.”

Senistest volikogu esimeestest sai suurima häälte­saagi Õru vallavolikogu juht, Urvaste kooli direktor Kalmer Sarv – tema poolt andis oma hääle 34,2 protsenti valimas käinutest. Sarv jätkab volikogu esimehena, Õru uueks vallavanemaks sai aga Tõrva senine linnapea Agu Kabrits.

“Ajalehe Valgamaalane ühes numbris oli kaks artiklit: ühes kirjutati, et endine Tõrva linnapea valmistub minema opositsiooni, ja teises sellest, et Õru senine vallavanem Andres Palloson ei jätka enam. Kõik järgnev oli nagu väikese pusle kokkupanek,” räägib Kabrits.

Ta ei pelga kohalike omavalitsuste võimekuse edetabelis viimasel kohal asuva valla etteotsa asumist. “Võimalus on ainult tõusta, langeda ei ole enam kuhugi,” ütleb ta.

Õru vallajuhina saab Kabrits palka 960 eurot ehk 664 eurot vähem, kui sai linnapeana.

Volikogud lahkumishüvitustega ei priisanud

Ametist lahkuvale linnapeale või vallavanemale võib hüvitist maksta, aga ei pea – just nii volikogud ongi käitunud. Pigem pole makstud või kui on, siis seadusega võimaldatud maksimumist vähem.

Kuue kuu ametipalga ulatuses oleks võinud lahkumishüvitust saada 21 staažikat KOVi juhti, ent sai vaid üheksa. Kümnele staažikale eksjuhile määras kohalik volikogu maksimummäärast tunduvalt väiksema hüvituse ja kolm kauaaegset omavalitsusjuhti – Peipsiääre endine vallavanem Niina Baranina, Vändra endine vallavanem Peeter Reimann ja Narva endine linnapea Tarmo Tammiste – jäi lisarahast sootuks ilma.

Senise staažikaima omavalitsusjuhi, 30 aastat Antsla valla eesotsas olnud Tiit Tõntsi panust hindas uus volikogu ühe kuu ametipalga hüvituse vääriliseks. “Hüvitise suurus on volikogu südametunnistuse asi ja rohkem ma ei kommenteeri,” jääb Tõnts napisõnaliseks. “See on volikogu rida ja kogu lugu.”

Omavalitsuste liit: rehepaplik käitumine. Eesti Omavalitsuste Liidu tegevjuhi Ott Kasuri sõnul on kahetsusväärne, kui kauaaegseid omavalitsusjuhte pole peetud vajalikuks tunnustada. “Ütleksin kivirähalikult, et tegu on rehepapliku käitumisega,” lausub Kasuri. “Meil ei aktsepteerita kahjuks seda, mis mujal maailmas on iseenesestmõistetav – eelkäijaid ei siunata.”

Neile omavalitsusjuhtidele, kellel staaži 2–8 aastat, võib seaduse järgi maksta lahkumishüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses. Sellise staažiga eksjuhte oli 25 ja neist vaid kuus sai maksimaalse hüvitise, 14 sai vähem ja viis ei saanud sentigi.

Samas premeeris volikogu nelja endist vallajuhti, kelle ametis oldud aeg jäi tublisti alla kahe aasta, tehtud töö eest. Kolmes omavalitsuses – Saku, Koonga ja Alajõe vallas – otsustab volikogu jaanuaris, kas üldse lahkuvale vallavanemale maksta.

Kuue kuu palga suuruse hüvitisega said ametist lahkumisel kindlalt arvestada need omavalitsusjuhid, kes kaotasid tooli seoses valdade ühinemisega. Selliseid eksjuhte oli kokku 14. Põlva eksvallavanem Mati Meeliste jõudis valla eesotsas olla vaid ligi poolteist aastat. Kui Põlva vald poleks Põlva linnaga ühinenud, poleks Meeliste koha kaotamise korral ilmselt sentigi hüvitist saanud.

Staaž tuli ka muudest ametitest. Kõrvalolevas tabelis näpuga järge ajades võib tekkida küsimus, miks Paide, Jõgeva ja Narva-Jõesuu ekslinnapea sai hüvitust, ehkki linnapeatoolil oldud aeg seda justkui ei võimaldaks. Asi on selles, et kõik need kolm meest töötasid enne linnapeaks valimist volikogu poolt ametisse nimetatud ametikohal ja seega hüvitise saamiseks vajalik staaž olemas. Paide ekslinnapea Kaido Ivask oli alates 2005. aastast abilinnapea, Jõgeva ekslinnapea Mihkel Kübar alates 2009. aastast abilinnapea ja Narva-Jõesuu ekslinnapea Raivo Murd oli alates 2007. aastast linnavolikogu esimees.

Kohaliku omavalitsuse volikogul on lahkumishüvitise määramisel otsustusõigus ja sestap võib ta seaduses ettekirjutatud piiridest rohkemgi maksta. Kaks vallavolikogu just niimoodi käituski.

Kose ühisvalla uus volikogu määras ligi 15 aastat valda juhtinud Vello Jõgisoole lisaks seaduses tagatud kuue kuu ametipalga suurusele lahkumishüvitisele lisaks veel kahe kuu palga suuruse hüvitise.

Kadrina uus vallavolikogu määras lahkuvale vallavanemale Aivar Lankeile lahkumishüvitiseks  kokku 18 700 eurot ehk kümnekordse ametipalga.

Kadrina vallavolikogu esimehe Jaanus Reisneri sõnul väljendab hüvitis volikogu liikmete hinnangut Lankei tööle. “Ta on olnud vallavanem kaheksa aastat ja enne seda aastaid abivallavanem,” selgitab Reisner. “Ta on väga palju panustanud Kadrina valla arengusse. Hüvitise suurus oli volikogu liikmete ühene hinnang.”

Lankei kinnitusel oli volikogu otsus talle mõnevõrra üllatuslik. “Mina isiklikult ju endale hüvitust ei küsinud,” lausub ta. “Olen Kadrina vallavalitsuses töötanud 17 aastat ja vald on olnud edukas.”

Lankei ütleb, et vallavanemana ta enam töötada ei tahtnud. “Ma olen apoliitiline inimene, aga meil läks siin asi väheke parteiliseks kätte,” sõnab ta. “Vallajuhina poleks ma igal juhul jätkanud. Volikogu esimehena ehk küll, aga vastaskandidaat oli minust edukam.”

Palgad kerkivad vaikselt. Kui enamikus KOVides jäi juhi ametipalk pärast uue volikogu poolt ametisse kinnitamist samaks, siis igal kaheksandal tõusis tasu vähemalt saja euro võrra.

Otse loomulikult tõusis nende seitsme inimese palk, kes asusid juhtima tunduvalt suuremat ehk ühinenud valda. Võrreldes ühinenud valla endiste juhtide kõrgeima ametipalgaga kerkis ühisvaldade juhtide töötasu 18–36 protsendi võrra.

Jätkavate omavalitsusjuhtide seas hakkab lisaks Tallinna linnapea Edgar Savisaare üüratule palgatõusule (35 protsenti) silma Jõhvi vallavanema Tauno Võhmari palgatõus. Kui enne oli Võhmari ametipalk 2301 eurot, siis nüüd 2800 eurot. Jõhvi valla koduleheküljel ilmunud teates põhjendatakse palgatõusu muu hulgas sellega, et vallavanema palka tõsteti viimati 2007. aastal.

Paari uue KOVi juhi kuupalgaks kinnitas volikogu väiksema palga, kui sai eelkäija. Näiteks Vihula uus vallavanem Annes Naan saab 1600 eurot ehk 400 eurot vähem kui kaks aastat valla eesotsas olnud Raivo Uukkivi. Narva-Jõesuu uus linnapea Iraida Tšubenko saab 2070 eurot ehk 70 euro võrra vähem kui eelkäija Raivo Murd.

Palkadest rääkides võib veel ühe asjaolu välja tuua. Nimelt tõsteti kevadel oluliselt mitme ühineva valla juhi palka, mis tagas neile kopsaka lahkumishüvitise.

Nii suurenes näiteks Saarepeedi vallavanema Salme Koplikase palk 44%, Taebla vallavanema Ülle Ermani palk 29%, Pärsti vallavanema Erich Palmi palk 25% ja Lüganuse vallavanema Arno Rossmani ning Maidla vallavanema Hardi Murula palk 15%.

Ühinevaid valdu oli kokku 18 ja neist moodustati seitse uut ühisvalda. Nelja ühisvalla etteotsa sai juht, kes enne seda oli ühe ühinenud KOVi eesotsas.

Valla moodustamise eest anti auto

Meie vald taheti järjekorras üheteistkümnendaks panna ja see oleks tähendanud lubatud sõiduautost ilma jäämist, meenutab Laheda vallavanem Sirje Tobreluts nõukogude aja lõppu.

Valdade moodustamise kampaania ajal 1990. aastal lubas valitsus, et kümnele kõige kiiremini moodustatud vallale eraldatakse sõiduauto.

“Võitlesin selle eest ja tõestasin, et meie vald oli ikka kümnes,” räägib Tobreluts. “Tuletasin neile meelde ametlikku stenogrammi, et olin kohal, kui valdade moodustamise aruandeid kaitsti.”

Laheda valla omavalitsuslik staatus kinnitati 6. detsembril 1990. Esimese kümne vastasutatud vallajuhi seas oli kaks naist –Sirje Tobreluts ja Vastse-Kuuste tollane vallavanem Hele Oidermaa. “Meile kahele eraldati sõiduauto Žiguli, teised kaheksa valda said Moskvitši,” täpsustab Tobreluts ja lisab, et sõitis tolle autoga 2000. aastani.

“See valdade moodustamise aeg oli pööraselt kiire, aga huvitav aeg,” meenutab ta. “Istusin päevade kaupa arhiivis, lappasin vanu dokumente ning ­öösiti valmistasin asutamisdokumente ette. Arvuteid tollal polnud, kõik tuli käsitsi trükkida. Kui mu mälu ei peta, siis kõiki dokumente pidi olema kokku 15 eksemplari.”

Sirje Tobreluts on Laheda valda juhtinud 28 aastat, esimesed viis aastat oli ta külanõukogu täitevkomitee esimees. Tegutsevatest omavalitsusjuhtidest on tema käes praegu kõige pikema staaži rekord.

 

Kohalikke omavalitsusi on valitud kaheksa korda

10. detsember 1989 (nn ülemineku­valimised)*17. oktoober 199320. oktoober 199617. oktoober 199920. oktoober 200216. oktoober 200518. oktoober 200920. oktoober 2013* enne seda juhtis kohalikku omavalitsust külanõukogu täitevkomitee esimees

 

Vallajuhtide seast leiab 30 naist ja kolm Karu

Eestis on 215 kohalikku omavalitsust (30 linna ja 185 valda), tänavu moodustati 18 omavalitsusest 7 ühisvalda.

Ametis jätkab 151 endist juhti ja 64 KOVi juhib uus inimene.

Konkursi korraldas vallavanema leidmiseks 11 valda: Aegviidu, Anija, Kose (ühisvald), Kohtla-Nõmme, Mäksa, Lääne-Nigula (ühisvald), Lüganuse (ühisvald), Noarootsi, Nõva, Raasiku ja Saku vald.

Seitsmest ühisvallast neljas valiti vallavanemaks inimene, kes seni oli ühe ühinenud KOVi eesotsas. Kolmes ühisvallas leiti juht konkursi teel.

Staažikatest omavalitsusjuhtidest ei jätka enam Antsla endine vallavanem Tiit Tõnts (staaž 30 aastat), Peipsiääre endine vallavanem Niina Baranina (staaž 27 aastat), Maardu endine linnapea Georgi Bõstrov (staaž 24 aastat).

Saare senine vallavanem Jüri Morozov on alates 13. novembrist 2013 riigikogu asendusliige ja Väätsa senine vallavanem Janno Laur on alates 11. novembrist 2013 Tartu abilinnapea.

Eelmisel aastal ehk suhteliselt vahetult enne valimisi KOVi juhiks saanud 18 inimesest jätkab 9 samas ametis.

Naisi on KOVi juhtide seas 30. Varem oli KOVide eesotsas 29 naist, neist 14 jätkab KOVi juhina.

Kunagi varem pole Eestis, seda enam ühes maakonnas, olnud, et isa ja poeg on samal ajal omavalitsusjuhiks valitud: isa Andres Hanso on Pöide vallavanem ja poeg Hannes Hanso on Kuressaare linnapea.

Praegustest vallajuhtidest kannab ühesugust perekonnanime – Karu – lausa kolm meest, ent nad ei ole omavahel sugulased. Enn Karu jätkab Kernu ja Alar Karu Tarvastu vallavanemana ning Villu Karu juhib Märjamaa valda.

Kahel toolil korraga istub Tabivere vallavanem Kalmer Lain, kes on ühtlasi Jõgeva linnavolikogu esimees. Varem on sellises olukorras olnud Arno Rossman – ta oli Lüganuse vallavanem ja Kohtla vallavolikogu esimees. Uues Lüganuse ühisvallas jätkab Rossman abivallavanemana ja on jätkuvalt Kohtla volikogu esimees.

Volikogu esimehe kohale on maandunud mitu endist omavalitsusjuhti: Tarmo Tammiste (Narva linn), Georgi Bõstrov (Maardu linn), Jelena Koršunova (Sillamäe linn) ja Andres ­Rõigas (Halliste vald). Võhma endine linnapea Avo Põder on Kõo vallavolikogu esimees.

Volikogude senistest esimeestest asus tegevjuhi tüüri juurde Mihkel Juhkami – ta on nüüd Rakvere linnapea.

Endistest KOV-i juhtidest 41 tegutseb oma valla volikogu liikmena ja 2 endist juhti kuulub muu omavalitsusüksuse volikokku.

Viis endist omavalitsusjuhti on samas ametis, ent uues omavalitsusüksuses: senine Nõva vallavanem Aldo Tamm juhib nüüd Koeru valda, Puhja eksvallavanem Peeter Sibul juhib Ahja valda, Tõrva ekslinnapea Agu Kabrits juhib Õru valda. Vihula eksvallavanem Raivo Uukkivi võitis konkursi Raasiku vallavanema kohale ja Kunda eks­linnapea Riina Sooäär võitis konkursi Kohtla-Nõmme vallavanema kohale.

Teisest mehest esimeseks. Tõrva linna juhib senine abilinnapea Maido Ruusmann, Maardu linna juhib senine abilinnapea Nikolai Vojeikin, Sillamäe linna juhib senine aselinnapea Tõnis Kalberg ja Jõgeva linna juhib senine abilinnapea Aare Olgo. Rakvere senine abilinnapea Allar Aron võitis Lüganuse ühisvalla konkursi vallavanema kohale. Rapla senisest abivallavanemast Indrek Kullamist on saanud Kohtla vallavanem ja Saue senine abivallavanem Mikk Lõhmus võitis Lääne-Nigula ühisvalla konkursi vallavanema kohale.

Kaks endist maavalitsuse ametnikku proovivad KOVi juhina kätt: Võru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna senine juhataja Anti Allas on Võru linnapea ning Jõgeva maavalitsuse arengu ja planeeringute osakonna senine nõunik Triin Pärsim on Torma vallavanem.

 

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on volikogu valitud ja ametisse nimetatud isikutele kehtestatud sotsiaalsed garantiid.volikogu otsusega võib maksta vallavanemale või linnapeale volituste tähtajalise lõppemise korral hüvitust:– kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on ametikohal töötanud 2–8 aastat;– kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on ametikohal töötanud üle 8 aasta.Kui vallavanem või linnapea vabastatakse ametist volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu, makstakse neile hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses.

 

Omavalitsusjuht ei pea hüvitist saama

Omab staaži üle 8 aasta ja sai hüvitist maksimaalselt kuue kuu ametipalga ulatuses – 9Omab staaži üle 8 aasta ja sai hüvitist vähem kui kuue kuu ametipalga ulatuses – 10Omab staaži enam kui 8 aastat ja ei saanud hüvitist – 3Omab staaži 2–8 aastat ja sai hüvitist maksimaalselt kolme kuu ametipalga ulatuses – 6Omab staaži 2–8 aastat ja sai hüvitist vähem kui kolme kuu ametipalga ulatuses – 14Omab staaži 2–8 aastat ja ei saanud hüvitist – 5Ei oma vajalikku staaži, ent sai siiski hüvitist – 4Ei oma vajalikku staaži ega saanud hüvitist – 7Ühinenud valdade eksjuhid, said seadusega määratud hüvitise kuue kuu ametipalga ulatuses – 14Volikogu pole veel otsustanud – 3